Turundus on olulisem kui varem

Eesti Parim Toiduaine žürii esimees ja Tartu Ülikooli professor Mihkel Zilmer tõdes juba möödunud aasta kevadel hinnates toidutööstuse uudistooteid, et valdav enamik Eesti tooteid on saavutanud oma tipptaseme kõigis aspektides – uudsus, koostis, maitse, välimus, pakend, kõik on paigas. See on suurim tunnustus Eesti hinnatumalt toitumisteadlaselt, mida toiduainetööstused võiksid soovida.

Eesti toiduainetööstused on oma kvaliteedis saavutanud konkurentsivõimelise taseme. Pole olulist vahet, millises Eesti suurtööstuses on toode valminud – kõik on võrdselt head nii koostise kui maitse poolest. Edukuse määrab, kelle turundusosakond on leidlikum, loovam ning kogenum. Seega võib öelda, et lähituleviku võtmeküsimus peitub turunduses. Meie tooted on ise tugevad ning pidev tootearendus kujunenud tööstuste igapäevatöö osaks.

Senisest enam tuleb panustada tarbijate sisuliste vajaduste mõistmisele. Tootearenduses on ka järgmise aasta märksõnaks tervislikkus – täisteratooted, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine, vitamiinide ja kasulike bakterite lisamine, uute maitsekoosluste loomine, loodussäästlikumate pakendite kasutuselevõtt jne.

Mageveekalade äris ületab nõudmine pakkumist. Hind on konkurentsivõimeline, kuid vähesed püügikvoodid ei võimalda oluliselt eksporti suurendada. Samas on koduturg kasvava trendiga. Kui 2012. aastal tarbis eestlane kalatooteid 11 kg inimese kohta, siis tänase seisuga 13 kg.

Järgmise aasta kalasektori müügimahud jäävad eeldatavalt sarnasesse suurusjärku tänavusega, kuid ilmselgelt väheneb ettevõtete kasumlikkus eelkõige tööjõukulude kasvu ning toodangu madalate hindade tõttu.

Leivanõudlus väheneb. Pagaritoodetest toodeti 2014. aastal kõige enam saia ja sepikulisi ning leiba. Kuigi valge nisu hirm käib endiselt kaasas kõikvõimalike tervislikku toitumist puudutatavate teemadega, on paradoksaalsel viisil konkurentsitult suurimas kasvus hamburgerid, hot-dog'id, võileivasaiakesed. Kui saia ja sepikuliste tootmist iseloomustab tõusutrend, siis leiva järele nõudlus väheneb. Koduleiva küpsetamine ei ole enam nii aktuaalne kui paar aastat tagasi. Viimased aastad on toonud turule sügavkülmutatud tooted, mis on kindlasti ka lähiaastatel oluline märksõna. Pagaritoodete mahutrend mõõdukalt negatiivseks pikemaks ajaks. Tootepakkumine kohandub aja jooksul nõudlusega. 

Toiduainetööstuse kõrval on oluline osa ka joogitootmisel. Õlu ja kange alkoholi tootmine annavad olulise osa kogu Eesti toiduainetööstuse müügitulust ning ligi kolmveerandi kogu joogitootmise müügitulust. Õlletootmine kasvab aasta-aastalt ja on tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele – 2014. aastal toodeti 161,4 miljonit liitrit õlut. Võrreldes varasema aastaga kasvas ka kange alkoholi, puuvilja- ja marjaveini ning lahjade alkohoolsete jookide tootmine. Lahjade alkohoolsete jookide (eelkõige õlu) tarbimise pikaajaline trend on aga siseturul juba mitmeid aastaid langev ja tundub jätkuvat samasuunalisena. Lisaks tarbija teadlikkusest mõjutatud trendile, survestavad joogitööstuse arengut aktsiiside ootamatud ja järsud tõusud ning erinevate regulatsioonide jätkuv kehtestamine.

Languses on olnud ka sadamakaubandus, seda eelkõige Soome tolli piiravale tegevusele Soome poolel. Kuna sadamakaubandus annab rohkem kui veerandi tootjate mahtudest, siis mõjutavad nimetatud arengud nii tootjaid kui ka näiteks aktsiisilaekumist.

Karastusjookide sektor on iga-aastases languses, eelistatakse rohkem vett, sh muutuvad populaarsemaks erinevad maitseveed. Ka mahla tarbimine on olnud languses, kuid sel aastal stabiliseerunud.

Investeeringud kahanemas

Statistikaameti andmetel eksportis toidutööstus 2014. aastal kokku poole miljardi euro eest tooteid, mis on 4,5% enam kui 2013. aastal. Joogitööstus eksportis 2013. aastaga võrreldes rohkem 9,4%, kokku 54 mln euro eest. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%. Tänavu esimese kahe kvartali jooksul vähenes märgatavalt eksport meie kõikides ekspordi peamistes sihtriikides (Soome, Läti, Leedu, Venemaa), eelkõige muidugi Venemaa suunal.

Enim eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu teravilja (nisu, otra). Teisel kohal oli Eesti päritolu piima ja piimatoodete eksport, millest enim eksporditi kontsentreerimata piima ja rõõska koort. Kolmandal kohal oleva karastusjookide, vee ja alkoholi eksport suurenes aastaga viiendiku võrra. Võrreldes varasema aastaga lisandus 2014. aastal uute eksporditurgudena juurde kümme riiki. Uutest sihtriikidest veeti Eesti päritolu toidukaupu Aafrika kontinendil asuvatesse riikidesse, kuhu eksporditi õlut ja siidrit, vett ja külmutatud kala. Uuteks Aasia sihtriikideks Eesti toidukaubale oli Kõrgõzstan, Malaisia, Pakistan ja Türkmenistan. Kõrgõzstani ja Malaisiasse eksporditi piima ja rõõska koort, Türkmenistani vadakut ning Pakistani õlut, siidrit ja energiajooki. Austraalias ja Okeaanias asuvasse Uus-Kaledooniasse viidi siidrit ning Lõuna-Ameerikas olevasse Uruguaysse nisust valmistatud püülijahu.

Tööstuste investeerimistempo on võrreldes viimase nelja aastaga märkimisväärselt raugenud. Üldine innovatsioonitase on madal, pigem keskendutakse sama tehnoloogia baasil uute tootenimetuste lansseerimisele Põhjuseks äralangenud turud ning puuduv usk olukorra kiiresse paranemisse. 2014. aastal investeerisid tööstused enam kui 60 mln euro eest. Sellest kolmandiku moodustavad liha- ja piimandussektor. Tänavu esimese poole aasta jooksul jäi investeeringute maht 22 mln euro piirile, millest pool tuli liha- ja piimatööstustest. Toiduliidu liikmete küsitluse tulemustest selgus, et investeeringute vajadus on aga 65 mln eurot.

Selge on see, et lõppeval aastal toidutööstust tabanud löögid avaldavad mõju veel pikka aega, mis on tootjad teinud ka mõnevõrra ettevaatlikumaks investeeringute suhtes. Jätkuvalt oluline on leida uusi sihtturge, kus on juba mitmed eeskujuliku tulemused ka ette näidata, kuid see ei ole veel kindlasti piisav, et katta Venemaa sanktsioonidest tingitud müügi langust ning lähiturgude ekspordi raugemist. Riigipoolne toetus koostöösuhete loomisel on siin kindlasti teretulnud.

TOIDUTÖÖSTUS ARVUDES

Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, mis toodab ligi 16% kogu töötleva tööstuse toodangust ning annab olulise panuse üldisesse tööhõivesse – toidutööstustes töötab üle 14% töötlevas tööstuses hõivatutestToiduainete tootmisega tegeleb 450 ettevõtet (2014. aastal 384), joogitootmisega 55 (2014. aastal 41)2014. aastal toodeti toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~1,49 mld euro eest toodangut, mis oli 7% rohkem kui eelneval aastal ja sellest 35% eksporditiToiduainetööstuse müügitulu oli 2014. aastal 1,85 mld eurot ehk 4,8% rohkem kui eelmisel aastal.Kulude, eriti tööjõukulude, kasv vähendas kogukasumit. Toiduainetööstuse kogukasum oli 2014. aastal 113 mln eurot s.o. vaid 6% müügitulustHoiakutes eelistab 88% Eesti elanikest sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid, selgus 2014. aastal läbi viidud TNS Emori uuringust. Kodumaist toitu iseloomustab kõige enam värskus, harjumuspärane maitse, usaldusväärsus ja tervislikkus.

Allikas: statistikaamet

HUVITAVAT:

Eestis tarbitakse piimatooteid ca 220 tuhat tonni aastasTarbitakse 70 kg liha/in kohta, millest 50% sealihaTarbitakse ca 32 milj/l mahlatooteid aastas, sellest 19 milj/l pakitoodetenaTarbitakse 7000 tonni jäätist aastas, millest 80% koorejäätisTarbitakse ca 1,5 miljardit viilu leiba ja saia, millest 825 miljonit viilu saialisi sh sepikulisi ja segasaiad ning 670 miljonit viilu rukkileivalisi

Autor: Sirje Potisepp, Toiduliidu juht