Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus toetas paindlikku lähenemist põlevkivi kaevandamisele
Valitsus otsustas toetada riigikogu Reformierakonna, IRL-i, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajate esitatud maapõue seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab ettevõtetel kaevanda kehtestatud aastamäärast 7 aasta jooksul vähem kaevandatud põlevkivi tagant järgi.
Alates 2009. aastast on ühiskondliku kokkuleppena ja riigikogu otsusega kehtestatud aastaseks põlevkivi kaevandamise määraks 20 miljonit tonni. Viimase seitsme aasta jooksul ei ole kaevandatud põlevkivi kogus ületanud 16 miljonit tonni aastas mistõttu on mõistlik lubada kaevandada aastasest piirmäärast vähem kaevandatud varu tagantjärele.
Kaevandamislubade alusel on ettevõtetele määratud kaevandamise ülemmäär. Paindlikum süsteem võimaldab kasutada kaevandamismahte ettevõtetele määratud maksimaalsete mahtude piirides nii, et 20 miljoni tonni sees aastas toimub jaotus kaevandajate vahel optimaalsemalt.
Seaduse eelnõus on ka kohustus tasuda ette ressursitasu, kui ettevõte tahab kasutamata kvooti kaevandada. See meede sunnib ettevõtteid esitama taotlusi lähtuvalt reaalsest tootmisvõimekusest.
Põlevkivi kaevandamislubasid omavad neli ettevõtet: Eesti Energia Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja AS Kunda Nordic Tsement.
Seotud lood
Riigikogus arutatav maapõueseaduse muutmise eelnõu võib muuta ettevõtjate elu kergemaks ning taastada Ida-Virumaal töökohti, kuid on pelgalt ajutine lahendus, kirjutavad juristid Piret Blankin ja Sten Andreas Ehrlich.
Eesti Energia suurendab Eesti elektrijaama 8. plokis põletatava põlevkivigaasi võimekust 50 protsendini. Ümberehitus võimaldab kasutada õlitehastes toodetavat gaasi efektiivsemalt, vähendada keskkonnaheitmeid ja opereerida elektrijaamu paindlikumalt.
Eesti saab põlevkivi enda jaoks veelgi paremini tööle panna, kirjutab Eesti Energia strateegiadirektor Margus Vals.
Riigikogu kiitis 62 poolt- ja 11 vastuhäälega heaks maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
1
Swedbanki analüütik: Rohkem väärindamist vaja toidutööstustest teravilja ja piima sektoris
3
5
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
“Palkad noore tegevjuhi, aga vormid teda nõukogude-aegse süsteemi järgi, siis pole muudatusi juhtimises loota”
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Swedbanki analüütik: Rohkem väärindamist vaja toidutööstustest teravilja ja piima sektoris
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele