Valitsus otsustas toetada riigikogu Reformierakonna, IRL-i, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajate esitatud maapõue seaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab ettevõtetel kaevanda kehtestatud aastamäärast 7 aasta jooksul vähem kaevandatud põlevkivi tagant järgi.
Alates 2009. aastast on ühiskondliku kokkuleppena ja riigikogu otsusega kehtestatud aastaseks põlevkivi kaevandamise määraks 20 miljonit tonni. Viimase seitsme aasta jooksul ei ole kaevandatud põlevkivi kogus ületanud 16 miljonit tonni aastas mistõttu on mõistlik lubada kaevandada aastasest piirmäärast vähem kaevandatud varu tagantjärele.
Kaevandamislubade alusel on ettevõtetele määratud kaevandamise ülemmäär. Paindlikum süsteem võimaldab kasutada kaevandamismahte ettevõtetele määratud maksimaalsete mahtude piirides nii, et 20 miljoni tonni sees aastas toimub jaotus kaevandajate vahel optimaalsemalt.
Seaduse eelnõus on ka kohustus tasuda ette ressursitasu, kui ettevõte tahab kasutamata kvooti kaevandada. See meede sunnib ettevõtteid esitama taotlusi lähtuvalt reaalsest tootmisvõimekusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põlevkivi kaevandamislubasid omavad neli ettevõtet: Eesti Energia Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja AS Kunda Nordic Tsement.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogus arutatav maapõueseaduse muutmise eelnõu võib muuta ettevõtjate elu kergemaks ning taastada Ida-Virumaal töökohti, kuid on pelgalt ajutine lahendus, kirjutavad juristid Piret Blankin ja Sten Andreas Ehrlich.
Eesti Energia suurendab Eesti elektrijaama 8. plokis põletatava põlevkivigaasi võimekust 50 protsendini. Ümberehitus võimaldab kasutada õlitehastes toodetavat gaasi efektiivsemalt, vähendada keskkonnaheitmeid ja opereerida elektrijaamu paindlikumalt.
Eesti saab põlevkivi enda jaoks veelgi paremini tööle panna, kirjutab Eesti Energia strateegiadirektor Margus Vals.
Riigikogu kiitis 62 poolt- ja 11 vastuhäälega heaks maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.