Saksamaal on tööstusrevolutsiooni neljas laine väldanud juba vähemalt aastast 2013, mil kantsler Angela Merkel selle n-ö välja kuulutas. Vedajaks ja tõukajaks on siiski ettevõtted, ülikoolid ja teadusasutused.
“Kui tähtis on see Saksamaale, oli näha maailma suurimal tööstusmessil Hannoveris, kus Tööstus 4.0 oli tänavu peateema,” rääkis Saksamaa suursaadik Eestis Christian Matthias Schlaga. See, et seadmed omavahel ise suhtlevad, ei ole enam ulme.
Kui rehkendada nii, et tööstusrevolutsioon 1.0 oli tootmise mehhaniseerimine vee ja auru jõul, 2.0 masstootmise leiutamine ja 3.0 automatiseerimine, siis 4.0 ühendab tööstustootmise etapid interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil täiesti uuel moel.
“Efektiivsus paraneb oluliselt ja sellega konkurentsivõime,” ütles Schlaga.
Ja see on tähtis, sest muu maailm ei maga – infotehnoloogia ja tootmisprotsesside ühitamisega tegelevad nii USA kui Aasia Hiinaga eesotsas. Ehkki nimetamise viis võib olla erinev – Saksamaal Tööstus 4.0, Eesti uue valitsuse koalitsioonilepingus “asjade interneti lahendused”.
“Eesti peab nende trendidega kaasas käima,” ütles Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk, “muidu minetame oma konkurentsivõime.” Sest kui tahame toota suuremat lisandväärtust ja saada paremat palka, tuleb konkureerida parimatega, mitte odavaimate tootjariikidega. Koostöö Saksamaaga annaks Kolgi sõnul Eesti ettevõtetele hea võimaluse saada osaks Saksamaa firmade suuremast väärtusahelast. Või vastupidi – taoline koostöö Saksa firmadega võib muutuda järjest problemaatilisemaks, kui ei ole sarnaseid tootmismeetodeid ja -filosoofiat, märkis suursaadik. “Kui Eesti tahab hoida oma tööstuse konkurentsivõimet ja olla järjest enam partner Euroopa tööstusmaailmale, siis pole muud alternatiivi kui arenguga kaasa minna,” ütles Schlaga.
Balti riikides on käinud näiteks autotootja Volkswageni esindajad maad kuulamas, kuivõrd siinseid firmasid saaks mitmeid riike hõlmavasse tootmisahelasse lülitada.
Suursaadiku arvates oleksid Saksamaa ja Eesti ideaalsed partnerid - Saksamaa tööstusega ja Eesti oma IT-oskuste ja e-asjadele avatud mõttelaadiga, milles mitmed maad Eestile alla jäävad.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?