Ülikoolid aitavad arendada konkurentsieelisega tooteid

Harju Elekter ehitas ülikooliga targavõrgu alajaamaAS Harju Elekter teeb samuti koostöös TTÜga Eesti esimese targavõrgu alajaama. Tarka võrku tõlgendavad erinevad ettevõtted erinevalt. „Meie jaoks on tark võrk see, mis oskab senisest nutikamalt kasutada ära uusi tehnoloogilisi võimalusi ja aidata kaasa energia õigele ja efektiivsele juhtimisele,“ selgitas Harju Elektri müügidirektor Jan Osa.

Praegu ollakse arendusstaadiumis ja töötatakse välja sobivat lahendust. Ideest esimese lahenduseni on töö käinud juba paar aastat. Täiustusi tuleb aga pidevalt ja samm-sammult liigutakse edasi parema lahenduse poole.

„Meie oleme põhikontseptsiooni, strateegi ja idee väljamõtlemise taga,“ selgitas Osa. „TTÜ pakub meile tuge oma akadeemiliste teadmiste ja katsetuslaboritega valdavalt energia juhtimise tarkvara küsimustes.“

Ülikool annab võimalused, mida endal ei ole„Ülikoolidel on selliseid võimalusi, mille loomine läheks meile, ettevõtjatele, kulukaks – neil on olemas tarkvara, tehnika ja inimesed, kes neid valdavad ja selle töö ära teevad. Nii saab ettevõtja mitte väga palju investeerides vajalikud teadmised kätte,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös Eesti suurima rõngasgeneraatori välja töötanud OÜ Goliath Wind juht Ott Pabut.

Kui ettevõttes töötab üle 10 inimese, siis on selge, et nende teadmiste kogum ei saa ülikooli vastu. Ülikoolidel on oma võrgustikud materjalide, protsesside ja elektroonika osas. „Nad suudavad pakkuda sügavamat teadmist, kui meie suudaks välja mõelda,“ nentis Pabut.

Pikemalt kirjutab ülikoolidega koostööst 28. aprillil ilmuv Äripäeva kuukiri Tööstus.

Juba 16. aprillil on võimalik Tööstuse klubiga võimalik minna lähemat tutvuma TTÜ laborite võimalustega ning kuulata täpsemalt Harju Elektri ja Goliath Windi koostööst TTÜga. Tööstuse klubi kavaga saab tutvuda SIIT.