3D printer teenib omanikke ka öösel

Printimine võimaldab turu muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida, mis aitab olla konkurentsivõimelisem, kirjutab 19. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.

3D printimist pakkuva Jarrz OÜ juhatuse liikme Jevgenia Pogadajeva sõnul ei saa ilma 3D printimiseta enam hakkama ei meditsiin, arhitektuurdisain, sõjaväelennundus, autoehitus ega moe- või juveeliäri.

Uuringufirma Gartner prognoosi järgi peaks 3D printerite turg kasvama 2018. aastaks 13,4 miljardi dollari suuruseks. “Ehkki Eestis on 3D printimine alles arengu alguses, on meil hea meel, et kõige kiiremad ja nutikamad ettevõtted on juba mõistnud selle tehnoloogia väärtust ning kasutavad seda edukalt oma äris,” märkis Pogadajeva.

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna masinaehituse instituudi tootearenduse õppetooli vanemteaduri Meelis Pohlaku sõnul oli teaduskonnas esimene 3D printer, millega sai printida nailonist detaile, juba 2008. aastal. Pohlak märkis, et viimasel ajal on printimine kiiresti populaarseks muutunud ja võimalustest ollakse järjest teadlikumad. Ent on ka ettevõteid, kes alles uudistavad printimise võimalusi.

Pohlaku sõnul on nende klientidel enamasti tooteidee, mida katsetada. “Printimiseks sobivad väikesed partiid ja üksikud detailid. Kui tegu on juba suurte partiidega, siis on soodsam mujal toota,” selgitas Pohlak. Lisaks prototüüpidele on tehtud autodele varuosi ja erinevaid detaile, mida saada pole.

Plastikmasinaid on Eestis juba mitukümmend, kuid varsti peaks siia jõudma ka esimene metalliprinter. Pohlak usub, et tulevikus on masinad suuremad ja odavmad. Kui praegu on prinditava detaili maksimaalne suurus 300×200×250 millimeetrit, siis mujal maailmas üritatakse juba praegu printida majadetaile ja muid suuremaid asju. Tema hinnangul laieneb kindlasti ka materjalivalik. Lisaks saab tulevikus integreerida detailidesse eri komponente, nagu ekraanid, akud ja kuullaagrid, ning teha seda auto¬maatselt, ilma et oleks vaja inimese sekkumist.

Pohlaku hinnangul sõltub 3D printimise kasutajate kasv palju ka sellest, kui paljud suudavad printerit ise kasutada. “Kõik ei ole 3D mudelite modelleerimiseks ise võimelised ja tarkvara selleks on üsnagi kallis. Lisaks vajab õppimist. Kui tarkvara areneb, on kasutajaid rohkem. 3D modelleerimist võiks lausa lasteaias ja koolis õpetada, lapsed võiksid endale ise mänguasju printida.”

TASUB TEADA• 3D printimine pakub ettevõttele mitmeid võimalusi• Kiire prototüüpimine (rapid prototyping). Laialt levinud kasutusvaldkond. Lisandtootmine võimaldab kiiresti luua digitaalsest mudelist füüsilise toote, samuti hinnata selle funktsionaalset ja visuaalset disaini. Tootearenduse protsess muutub oluliselt tõhusamaks – iga muudatus ei too endaga kaasa lisakulusid.• Vea tegemise madal hind. Kiire makettide/prototüüpide loomine tootearenduse igas faasis võimaldab varakult tuvastada konstruktsiooni puudujääke ning vähendada vea tegemise hinda. Võimalus kiirelt ja odavalt läbi kukkuda on eduka tootearenduse üks eelistest.• Väikestes kogustes tootmine vastavalt vajadusele. Pidevalt muutuvas maailmas on väga oluline kiiresti reageerida kliendi vajadustele. Valuvormide valmistamisel on toodete muutmine väga ajamahukas ja kulukas protsess. 3D printimine võimaldab toota esemeid täpselt nii palju, kui on vaja, vajadusel saab toote disaini kiiresti muuta ning lisada uusi esemeid toodete sarja ja seda kõike ilma täiendatavate lisakuludeta. Samuti kaovad ka ladude haldamise kulud ja transpordikulud.• Personaalne tootekujundus. Toote kujundamine vastavalt individuaalsetele nõuetele ja unikaalsete esemete tootmine, kasutades selleks 3D printimist, on oluliselt odavam võrreldes traditsiooniliste meetoditega. Seda eelist kasutatakse laialdaselt näiteks meditsiinis – luuakse täpselt patsiendi järgi tehtud proteese ja kroone ning isegi elundite koopiaid keeruliste operatsioonide harjutamiseks.• Tugevamad ja kergemad detailid. Lisandtootmise tehnoloogia võimaldab disainida toodet nii, et lõpptulemus oleks tugev, vastupidav ja kerge. Seda eelist kasutatakse laialdaselt kosmose-, lennunduse- ja masinatööstuses.Allikas: Jarrz OÜ juhatuse liige, Jevgenia Pogadajeva

Margus Ross, Infotark ASi juhatuse liige

KOMMENTAARPrinterite hinnad ulatuvad paarisajast eurost miljonini

Printereid on väga erinevas hinnaklassis, alates paarisajast eurost ja lõpetades miljon eurot maksvatega. Seetõttu on ka nende kasutajad erinevad. Meie kliendiks on nii disainerid, kodused mudeliehitajad, printimisaktivistid ja väikestviisi leiutajad kui ka suurtööstused.

Kohapeal on meil müügis odavama otsa printerid, mis kasutavad plastiku sulatamise meetodit ning maksavad kuni 5000 eurot. Kallimaid müüme tellimisel. Alustasime nende müüki eelmisel aastal, mil saime selleks õiguse, ent ükski suurtööstus pole printerit veel ostnud. See on mõistetav, kuna tegu on investeeringuga, mida ei tehta üleöö. Hinnavahemikku 3000–5000 eurot jäävaid printereid müüsime möödunud aastal kümmekond. Ostjaks on olnud nii haridusasutused kui ka tootedisainerid.

Müügi kogumahtu on raske hinnata, kuna on firmasid, kes müüvad printereid otse internetist. Aga maailmas on valdkonnal meeletu kasvupotentsiaal. Massidesse jõudmise ulatus ja kiirus sõltub printerite hinnast ja kättesaadavusest. Ka tehnoloogiast – praegu saab asju teha vaid plastikust, kui tulevad ka teised materjalid, on kasutuseks rohkem võimalusi.

Palju on Eestis ettevõtteid, mis pakuvad printimise teenust, ent paraku pakutakse tehnoloogiliselt ainult kõige odavamat varianti.

 

3D-printeritega ja nende võimalustega on võimalik tutvuda 31. märtsil toimuval  3D-printimise konverentsil. Konverentsi kavaga saab tutvuda SIIT.