Autor: Kadrin Karner • 13. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Noop: Väikepruulija sillutab teed suurtootjate eriõlledele

A. Le Coqi juhi Tarmo Noopi sõnul saab õlletootmine niipalju tähelepanu tänu väikeõlletootjatele, kes lisaks joogi pildil hoidmisele õpetavad eestlasi lager-õllesid jooma.

„Väiketootjad on mõjutanud turgu väga positiivselt. Nii palju tähelepanu, kui tänasel päeval õllele pööratakse, pole vähemalt viimastel aastatel, pööratud,“ sõnas Noop.  Ta lisas, et väiketootjad on õpetanud inimesi lager-õllesid jooma ning avanud sellega uksi ka suurtootjatele. „Viis aastat tagasi oleks olnud mõeldamatu tulla turule uue nisuõllega. Nüüd on ka meil võimalus hakata tarbijat eriõlledega üllatama.“ A. Le Coq tutvustas hiljuti oma uut Saksa tehnoloogia järgi valmistatud nisuõlu Alexander Weizen.

Eestis oli möödunud aasta lõpu seisuga vähemalt kaheksa mikroõlletehast ning oma 15 hobipruulijat. Noobi sõnul on tegemist tõelise meeste maailmaga. „See (õlletootmine-toim.) on natuke nagu au ja uhkuse või seksikuse küsimus. Mehed tunnevad uhkust, kui suudavad oma kätega teha midagi, mida teised saavad nautida,“ selgitas ta.

Väiketootjatel on suurte ees oma eelis, kuna iga pruulikoja või õlle taga on kindlad persoonid ja nende lood. Ka ühiskond suhtub neisse hästi, aktsepteerides näiteks väiketootja käsitööõlle 0,33 liitrise pudeli eest tunduvalt kõrgemat hinda.

Noobi sõnul on väikeõlletootjate tekkimine ja kadumine olnud aegajalt iseloomulik nii Ameerikale kui muule Euroopale. Näiteks Soomes oli taoline trend 20. aastat tagasi, siis vaibus ära ja nüüd tuleb jälle, rääkis A. Le Coqi juht. Ameerikas põhjustas väikeõlletootmise hoogustumise paljuski suurtootjate tegemata töö just tootearenduse suunal. Kas sama võib väita ka Eesti kohta? Noop nõustub, et põhimõtteliselt kehtib see ka Eesti kohta ning selgitab, et suurtel tootmistel lihtsalt pole võimalik nii palju eksperimenteerida kui väikestel. Mahud on suuremad (üks mahuti toodab korraga 100 000 liitrit õlut) ning maitse on ühtlasem. Samal ajal kui väiketootja võib iga 5000 liitrise pruuli järel uue maitsega välja tulla. Eesti puhul oma põhjuseks ka 2012. aastal muutunud seadus, tänu millele maksavad väikesed õlletootjad ainult poole neile ette nähtud aktsiisist. Sinna maani oli väikestel õlle- ja veinitootjatel alustamine keeruline.

A. Le Coq on juba investeerinud eriõllede jaoks vajaminevate väikemahutite ja käärlaagri tankide soetamisse 406 000 eurot. Kokku plaanitakse sel aastal tootmisesse investeerida 2,9 miljonit eurot. Millesse peale väikemahutite veel raha pannakse, sellest Noop veel täpselt ei rääkinud,  nimetades üldsõnaliselt tootearendust, pakendeid ning kinnitades, et tulemas on uusi tooterühmasid.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077