Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi amet maksis Premia Foodsile raha juurde
Eile otsustas Rootsi Põllumajandusamet maksta Premia Foodsi türele Överumans Fiskile täiendava kompensatsioonina 6,7 mln Rootsi krooni ehk umbes 0,7 mln eurot.
Kokku on kompensatsiooni koos varem makstuga 10,7 mln Rootsi krooni ehk ligi 1,2 miljonit eurot, teatas Premia Foods börsile.
Mullu 31. juulil esitas Premia Foodsi tütarettevõte Överumans Fisk kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõude Rootsi Põllumajandusameti vastu seoses 2012. aasta maikuus Överumans Fiski suhtes Rootsi Põllumajandusameti poolt alustatud haldusmenetlusega, mille tulemusena hävitati 17 tonni kalamaime.
Novembris 2013 otsustas Rootsi Põllumajandusamet, et Överumans Fiski nõue kahju hüvitamiseks on põhjendatud ning et kahju ja saamata jäänud tulu nõude rahuldamiseks on olemas seadusest tulenev õiguslik alus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sama aasta detsembris tegi Rootsi Põllumajandusamet 4 miljoni Rootsi kroonise ettemakse.
Tänavu 19. juunil otsustas amet maksta täiendava kompensatsioonina 6 727 636 Rootsi krooni (umbes 0,7 miljonit eurot).
Premia Foods juhatuse esinaise Katre Kõvaski sõnul oli tegemist oli erakorralise juhtumiga Rootsi riigi ja terve sealse kalakasvatussektori jaoks.
„2012.aasta maikuus, kui Rootsi Põllumajandusamet oma otsuse tegi, oli tõenäosus nõude esitamiseks ja kompensatsiooni taotlemiseks väga väike, kuna sarnast juhtumit ei ole Rootsis varem olnud. See, et tänaseks on olemas otsus 1,2 miljoni eurose kompensatsiooni eraldamiseks, on keerulise ja ajamahuka protsessi tulemus ja ühtlasi oleme loonud Rootsi kalakasvatussektoris sellega pretsedendi. Samavõrra oluline kui saadud kompensatsioon, oli Premia jaoks tähtis tagada Överumans Fiski kalakasvatuste piiranguteta toimimine, mis on tänaseks samuti saavutatud,“ lisas ta.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.