Autor: Raigo Neudorf • 19. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rohtma kinnitas Tööstusuudistele, et liidu areng  on juba pikemat aega paigal püsinud ning uue juhatuse põhieesmärgiks on senine paigalseis murda.

Esimesed muutused on juba toimunud. Kui veel möödunud aasta kevadel oli masinatööstuse liidul üle 60 liikme, siis tänaseks on see number kahanenud 41-ni. Nimelt toimus liidus vahepeal üsna tõsine pereheitmine.„Paljud liikmed oli huvi EMLi tegevuse vastu kaotanud ning põhikirjajärgsest liikmekohustusest - liikmemaksu tasumisest - loobunud. Samas aga ei astutud ka liidust välja, vaid jäädi ebamääraste fantoomliikmetena liidu nimekirja edasi püsima,“ selgitas Rohtma. 

Olukorra parandamiseks otsustas EML juhatus viia läbi liikmeskonna revisjon, mille tulemusena mõned fantoomliikmed avaldasid soovi liiduga põhikirjajärgset koostööd jätkata.

„Meilt on juba küsitud, et mis kasu nad liikmeks olemisest saavad,“ märkis Rohtma, kelle hinnangul näitab selline suhtumine, et uued tuuled liidu juhtimises lähevad korda ka sektori ettevõtetele.

Eesti Masinatööstuse Liidu värske juhatuse esimees on samas asunud liidus erinevaid muutusi ellu viima. Ühe esimese asjana on kavas liidule koostada arengukava, mis seni puudus.  Samuti on plaanis muuta liikmeks astumine võimalikuks füüsilistele isikutele, olgu selleks siis FIE, eraisik või insener.Mõtteid on Rohtmal teisigi. „Tööstushariduskeskuste juurde on tänaseks tekkinud korralikud masinapargid, mida saab sektori edendamiseks ära kasutada. Samuti on mõte hakata masinaehitust juba algklassidest peale promoma – ehk siis taaselustada kunagised tehnikaringid. Me peame hakkama oma mainet tõstma, muidu arvatakse, et tööstussektor ongi nii jube valdkond, kus inimesed ainult käsi ja jalgu tööõnnetuste tõttu kaotavad,“ märkis liidu juht.Rohtma on isiklikult asunud erinevate osapooltega ka võimalikke koostöövõimalusi arutama. Näiteks on EASiga juba peetud plaani, kuidas koolitada sektori keskastmejuhte ning millised on võimalused saata neid mõnda megatehasesse 2-3 kuuks praktikale. Samuti on EASiga pooleli arutelu selle üle, kuidas masinatööstuse sektori ettevõtteid ja nende toodangut senisest aktiivsemalt välismessidel tutvustada.  Eesti Energiaga on aga alustatud dialoogi teemal, millised on liidu liikmete võimalused grupiostu korral soodsamat elektrienergia hinda saada.„Minult on küsitud, et mis kasu mina saan liidu arendamisest. Minu vastus on, et kui masinatööstuse sektoril tervikuna läheb hästi, läheb ka minu ettevõttel hästi,“ ütles Rohtma, kes kuulub ka metallitöötlemisseadmeid ning nende hooldust ja remonti pakkuva ettevõtte  Vondarsoun OÜ juhatusse.