Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene nafta suundub Itta
Hiina on teatanud nõusolekust osta lähiaastail Putini Venemaalt rohkem kui 340 miljardi dollari eest toornaftat. Bloombergi teatel on Euroopa ja USA sanktsioonide tõttu tõenäoline kahe riigi majandussidemete tugevnemine.
Ligi 30 protsenti gaasist Venemaalt tarniva Euroopa jaoks on vähe jätkusuutlikke alternatiive. Maailmaturul muutub haavatavamaks ka USA, mis isegi pärast põlevkivibuumi impordib 40% oma toornaftast. Seda on 10,6 miljonit barrelit päevas.
Samuti on alternatiivid Vene toorainetele seotud suurte väljakutsetega. Näiteks Kanada naftaliivad saastavad keskkonda rohkem kui enamik traditsioonilisi alternatiive ja viimase kümnendi suuremad naftaleiud on lõksus sügaval Brasiilia ja Lääne-Aafrika vetes.
„Te näete, kuidas venelased proovivad müüa ja kuidas Aasia kliendid saavad suuri soodustusi,“ ütles PKVerleger LLCi energeetik Philip Verleger, kelle hinnangul saavad kõige valusama löögi justnimelt Euroopa riigid, sest peavad Venemaast sõltuvuse vähendamise nimel leppima kõrgemate gaasihindadega.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele