Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene nafta suundub Itta
Krimmi kriisi valguses ekspordib Venemaa aina rohkem naftat Hiinasse, mistõttu Euroopa on sunnitud leppima kulukama impordiga ja USA sõltub üha enam Lähis-Idast.
Hiina on teatanud nõusolekust osta lähiaastail Putini Venemaalt rohkem kui 340 miljardi dollari eest toornaftat. Bloombergi teatel on Euroopa ja USA sanktsioonide tõttu tõenäoline kahe riigi majandussidemete tugevnemine.
Ligi 30 protsenti gaasist Venemaalt tarniva Euroopa jaoks on vähe jätkusuutlikke alternatiive. Maailmaturul muutub haavatavamaks ka USA, mis isegi pärast põlevkivibuumi impordib 40% oma toornaftast. Seda on 10,6 miljonit barrelit päevas.
Samuti on alternatiivid Vene toorainetele seotud suurte väljakutsetega. Näiteks Kanada naftaliivad saastavad keskkonda rohkem kui enamik traditsioonilisi alternatiive ja viimase kümnendi suuremad naftaleiud on lõksus sügaval Brasiilia ja Lääne-Aafrika vetes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Te näete, kuidas venelased proovivad müüa ja kuidas Aasia kliendid saavad suuri soodustusi,“ ütles PKVerleger LLCi energeetik Philip Verleger, kelle hinnangul saavad kõige valusama löögi justnimelt Euroopa riigid, sest peavad Venemaast sõltuvuse vähendamise nimel leppima kõrgemate gaasihindadega.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.