Autor: Raigo Neudorf • 12. veebruar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pelguranna ühendatakse kaugküttevõrguga

AS Tallinna Küte ühendab Pelguranna piirkonna tarbijad ülelinnalise kaugküttevõrguga ning sellega seoses likvideerib kuus maagaasil töötavat  lokaalkatlamaja.

Projekti eesmärgiks on tarbijate varustuskindluse tõstmine ning soojuse tootmise ja edastamise efektiivsuse tõus.

Selle aasta oktoobriks suletakse  maagaasil töötavad lokaalsed katlamajad aadressidel Lõime 12, Lõime 19, Lõime 20, Sõle 69 Tuulemaa 13 Sõle 82 ja Sõle 64a, mis varustavad soojusega  Pelguranna piirkonna 35 hoonet Ketraja, Lõime, Sitsi, Sõle ja Tuulemaa tänaval.  Olemasolev piirkondlik soojusvõrk renoveeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus soojustorustik. Projekti kogumaksumus on 1,7 miljonit eurot. Osaliselt finantseerib projekti sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

„Lokaalkatlamajade likvideerimist alustasime möödunud aastal ning siis ühendati põhivõrguga  kahe Kristiine piirkonna ja ühe Pelguranna katlamaja  tarbijad. Sel aastal likvideerime kõik ülejäänud Pelguranna lokaalkatlamajad,“ selgitas AS Tallinna Küte tehnikadirektor Janek Trumsi. „Projekti tulemusena paraneb oluliselt soojusteenuse kvaliteet ja varustuskindlus ning uued automaatsoojussõlmed annavad klientidele võimaluse optimeerida soojuse tarbimist,“ lisas ta.

Soojuskaod vähenevad kolm korda

Peale Pelguranna piirkonna ühendamist põhivõrguga hakkab seda soojusega varustama Marja tn 5 suurkatlamaja, mille kasutegur on keskmiselt 95 protsenti, samas kui väikeste lokaalkatlamajade kasutegurid jäävad 89 protsendi juurde. Kohalike saastajate likvideerimisel  paraneb ka  Kopli piirkonna õhu kvaliteet.

„Vanade soojustorustike väljavahetamisel eelisoleeritud torustike vastu vähenevad selle piirkonna kaugküttevõrgu soojuskaod ligi kolm korda. Uute kaasaegsete automatiseeritud soojussõlmede kasutamine võib anda tarbijatele kuni 10 protsenti soojuskulude kokkuhoiu. Kõik see kokku garanteerib klientidele mugava keskkonnasäästliku kaugkütteteenuse kasutamise järgmisest küttehooajast,“ ütles Trumsi.

Suuremahulise renoveerimisprojekti elluviimisega kaasnevad paratamatult mõningad ebamugavused piirkonna elanikele. AS Tallinna Küte teeb omalt poolt kõik, et ehitustööde mõju piirkondlikule elukorraldusele oleks minimaalne.

ASi Tallinna Küte arengusuunaks on suurendada soodsate alternatiivkütuste osakaalu soojuse tootmises ning vähendada maagaasi kasutamist kaugküttes. Aastaks 2017 plaanib ettevõte suurendada alternatiivkütuste osakaalu 80 protsendini ning seeläbi vähendada maagaasi kasutamist praeguselt 66 protsendilt 20 protsendini, mis peaks alandama soojuse hinda veel täiendavalt 15 protsenti.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077