Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pelguranna ühendatakse kaugküttevõrguga
Projekti eesmärgiks on tarbijate varustuskindluse tõstmine ning soojuse tootmise ja edastamise efektiivsuse tõus.
Selle aasta oktoobriks suletakse maagaasil töötavad lokaalsed katlamajad aadressidel Lõime 12, Lõime 19, Lõime 20, Sõle 69 Tuulemaa 13 Sõle 82 ja Sõle 64a, mis varustavad soojusega Pelguranna piirkonna 35 hoonet Ketraja, Lõime, Sitsi, Sõle ja Tuulemaa tänaval. Olemasolev piirkondlik soojusvõrk renoveeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus soojustorustik. Projekti kogumaksumus on 1,7 miljonit eurot. Osaliselt finantseerib projekti sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
„Lokaalkatlamajade likvideerimist alustasime möödunud aastal ning siis ühendati põhivõrguga kahe Kristiine piirkonna ja ühe Pelguranna katlamaja tarbijad. Sel aastal likvideerime kõik ülejäänud Pelguranna lokaalkatlamajad,“ selgitas AS Tallinna Küte tehnikadirektor Janek Trumsi. „Projekti tulemusena paraneb oluliselt soojusteenuse kvaliteet ja varustuskindlus ning uued automaatsoojussõlmed annavad klientidele võimaluse optimeerida soojuse tarbimist,“ lisas ta.
Soojuskaod vähenevad kolm korda
Peale Pelguranna piirkonna ühendamist põhivõrguga hakkab seda soojusega varustama Marja tn 5 suurkatlamaja, mille kasutegur on keskmiselt 95 protsenti, samas kui väikeste lokaalkatlamajade kasutegurid jäävad 89 protsendi juurde. Kohalike saastajate likvideerimisel paraneb ka Kopli piirkonna õhu kvaliteet.
„Vanade soojustorustike väljavahetamisel eelisoleeritud torustike vastu vähenevad selle piirkonna kaugküttevõrgu soojuskaod ligi kolm korda. Uute kaasaegsete automatiseeritud soojussõlmede kasutamine võib anda tarbijatele kuni 10 protsenti soojuskulude kokkuhoiu. Kõik see kokku garanteerib klientidele mugava keskkonnasäästliku kaugkütteteenuse kasutamise järgmisest küttehooajast,“ ütles Trumsi.
Suuremahulise renoveerimisprojekti elluviimisega kaasnevad paratamatult mõningad ebamugavused piirkonna elanikele. AS Tallinna Küte teeb omalt poolt kõik, et ehitustööde mõju piirkondlikule elukorraldusele oleks minimaalne.
ASi Tallinna Küte arengusuunaks on suurendada soodsate alternatiivkütuste osakaalu soojuse tootmises ning vähendada maagaasi kasutamist kaugküttes. Aastaks 2017 plaanib ettevõte suurendada alternatiivkütuste osakaalu 80 protsendini ning seeläbi vähendada maagaasi kasutamist praeguselt 66 protsendilt 20 protsendini, mis peaks alandama soojuse hinda veel täiendavalt 15 protsenti.
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
5
6
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Viimased uudised
Selgus Neo eurotoetuse suurus
Üritused
Hetkel kuum
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele