Kolmandik Palgainfo agentuuri küsitletud tööandjaid jälgib töötajate liikumist erinevate elektrooniliste vahenditega.
Lisaks omab kolmandik küsitletud tööandjaid ligipääsu töötajate tööalasele e-postkastile ning jälgib töötajaid pidevalt kaamerate abil. Novembri jooksul küsitleti üle 300 tööandja.
Järgneb väljavõte palgainfo agentuuri uuringust.
Kas Teie organisatsioonis kasutatakse järgmisi töötajate tegevuse jälgimise viise?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toome välja jaatavalt vastanud tööandjate osakaalu ning sulgudes nende tööandjate osakaalu, kes kasutavad jälgimise viisi vaikimisi ehk töötajaid informeerimata.
Töötaja liikumist jälgitakse elektrooniliste vahenditega (tööle tulek, lahkumine vms) – 35% (3%);
Tööandjal on juurdepääs töötaja tööalasele e-posti kontole ja e-kirjavahetusele – 35% (9%);
Töötaja tegevust töökohal jälgitakse pidevalt kaameratega ja tehakse salvestusi – 32% (1%);
Tööandja jälgib töötaja tegevust organisatsiooni infosüsteemides ja tööarvutis – 25% (8%);
Tööandja jälgib töötaja tegevust sotsiaalvõrgustikes ja uurib tausta interneti otsinguga – 11% (7%);
Töötaja kõnesid töötelefonilt salvestatakse või jälgitakse muul moel (valitud numbrid vms) – 8% (2%);
Tööandja kontrollib töötaja suhtlust kiirsuhtlusprogrammides (nt Skype) – 4% (2%).
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.