Ilmastikukindla elektrivõrgu ehitamine võtab aega ja küsimus ei ole ainult rahas, selgitab Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
"Ehitame viis kilomeetrit uut liini ja kaks alajaama päevas. See on optimaalne tempo võrgutasu “ohjamist”, elektriehitusturgu ja mõistlikku rahakasutust silmas pidades," kommenteeris ta ettevõtte
blogis.
"Ülikiireks ehitustempoks ei jagu tööjõudu elektriehitusturul ja suurenev nõudlus tõstaks märkimisväärselt ehitushindu - seega maksaksime sama mahu eest rohkem."
Kui 2000. aastal oli Mere sõnul Eestis ilmastikukindla võrgu osakaal 15%, siis hetkel on näitaja 50% piirimail ja 2025. aastaks jõutakse 75%ni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev kirjutas üle-eile juhtkirjas, et me ei pea leppima tormidega kaasas käiva suure elektrikatkestuste hulgaga, pidades seda iseendastmõistetavaks. Soovime, et tekiks avalik arutelu selle üle, kuidas väga paljusid kodusid puudutavat probleemi lahendada kiiremini, kui Elektrilevi on praegu eesmärgiks seadnud.
Lisaks tõi Mere välja, et oluline kiirendus tooks kaasa ka inimestele ebamugavaid aspekte – näiteks tuleks sel juhul piirata maaomanike õigusi liiniehitusega seotud kooskõlastamistes.
"Samuti tähendaks “spurt” võrgu ehitamises seda, et umbes 40-50 aasta pärast saaks see vara korraga vanaks ja tuleks välja vahetada samuti kiirkorras," leidis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.