Ilmastikukindla elektrivõrgu ehitamine võtab aega ja küsimus ei ole ainult rahas, selgitab Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
"Ehitame viis kilomeetrit uut liini ja kaks alajaama päevas. See on optimaalne tempo võrgutasu “ohjamist”, elektriehitusturgu ja mõistlikku rahakasutust silmas pidades," kommenteeris ta ettevõtte blogis
"Ülikiireks ehitustempoks ei jagu tööjõudu elektriehitusturul ja suurenev nõudlus tõstaks märkimisväärselt ehitushindu - seega maksaksime sama mahu eest rohkem."
Kui 2000. aastal oli Mere sõnul Eestis ilmastikukindla võrgu osakaal 15%, siis hetkel on näitaja 50% piirimail ja 2025. aastaks jõutakse 75%ni.
Äripäev kirjutas üle-eile juhtkirjas, et me ei pea leppima tormidega kaasas käiva suure elektrikatkestuste hulgaga, pidades seda iseendastmõistetavaks.  Soovime, et tekiks avalik arutelu selle üle, kuidas väga paljusid kodusid puudutavat probleemi lahendada kiiremini, kui Elektrilevi on praegu eesmärgiks seadnud.
Lisaks tõi Mere välja, et oluline kiirendus tooks kaasa ka inimestele ebamugavaid aspekte – näiteks tuleks sel juhul piirata maaomanike õigusi liiniehitusega seotud kooskõlastamistes.
"Samuti tähendaks “spurt” võrgu ehitamises seda, et umbes 40-50 aasta pärast saaks see vara korraga vanaks ja tuleks välja vahetada samuti kiirkorras," leidis ta.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 09:20
Danival MW: edukas allhanke müügitöö algab ammu enne hinnapakkumise tegemist
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele