Miks eeldab tööandja, et töötaja saabub firmasse meistrina?

Järgneb toostusuudised.ee lühiintervjuu Kalle Toomiga, kes esineb 21. märtsil Tallinnas toimuval Tööstuse tööjõukonverentsil „Kuidas tulla toime tööjõupuuduse olukorras.”

Milline on tänaste noorte valmisolek õppimiseks ja töötamiseks? Tööandjatelt kuuldu põhjal ei anna paljud noored endale aru, mida töölkäimise ja töötamisega seotud kohustused tähendavad. On siis olukord tõesti nii hull?

Üldistamine on alati veidi nagu ennustamine, kui aluseks ei võeta väga ulatuslikke uuringuid. Selle teema kohta neid paraku pole.Tõsi on, et silma paistab noorte vähene teadlikkus nii võimalikest õpivalikutest, erialade sisust, tööle saamise võimalustest kui ka tööga kaasnevatest kohustustest. Tuleb tunnistada, et Eesti koolis on see osa haridusest olnud kas suisa tegemata või üsna juhuslikul tasemel. Kaasaega iseloomustab ka see, et järjest vähem saab loota noorte heale kodusele kasvatusele nii vastutustunde ja muude isikuomaduste kui tööoskuste osas. Lisaks tööturule avaldub see probleem ka haridussüsteemi siseselt, vähene teadlikkus on üks peamistest põhjustest kutseõppe katkestamisel. Nii et probleem on väga tõsine.

Omalt poolt veidi utreerides ütleksin, et tööjõudu kiputakse võtma nagu inimõigust, mille peab garanteerima: ettevõte eeldab, et tööjõud tuleb ise tema juurde ja etteantud tingimustel, seejuures valmis meistrina; riik eeldab, et inimesed (st tööjõud) ei lähe mujale, teisele riigile rikkust teenima.Kui tõsisemalt rääkida, on tööjõud ju samuti kapital. Lisaks, tööjõu mobiilsus aina kasvab ning tööjõud ja selle kvalifikatsioon ei teki tühjalt kohalt. See on investeering tulevikku nii riigi, ettevõtja kui ka inimese enda jaoks.Muuseas, ettevõtjad ise on ütelnud, et andke töötajaid, kes tuleksid tööle õigel ajal ja kainena, tööajal teeksid korralikult tööd ning õhtul töölt koju minnes oleksid neil taskus ainult käed -  kõik muu (st erialaoskused) saab õpetatud töö käigus.

Mis sektoris on teie hinnangul kutsehariduse tase täna Eestis kõige tugevam ja millises kõige nõrgem? Millest see tulemus sõltub?

Väga raske on võrrelda (kutse)haridust erinevates valdkondades – kas tugevam on mehhatroonik või reisikorraldaja? Mingi lähendusega vastuse võib sellele anda tööandjate osalusel läbiviidav õppekavarühmade akrediteerimine. See protsess on juba kaks aastat toimunud ning jätkub veel kaks aastat enne, kui Eesti kutseharidusele ringi peale saab.

Ilmselt võib üsna rahulikult väita, et eelisseisus on valdkonnad, kus on väga tugev ja sisuline koostöö kooli ja ettevõtte vahel rohujuure tasandil, eelkõige praktika korraldamises. Lisaks võib ütelda, et kutseõppe lõpetanu tugevus avaldub ikkagi konkreetses ettevõttes – laevakeevitaja sertifikaadist pole mingit kasu, kui noor oskustöötaja asub betoonivalu jaoks armatuuri keevitama.