Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsatoetused neelavad kümneid miljoneid eurosid
Maaelu arengukava aastateks 2007–2013 võimaldab metsamajandajale maksta toetust metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja veel teatud metsanduslike tegevuste läbiviimiseks.
Maaelu arengukava toetused ei kajasta neid toetusi, mida metsamajandaja saab taotleda teiste kanalite kaudu.
Põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna peaspetsialist Elar Neito märkis, et metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on rahuldatud 1615 taotlust ning kokku on plaanis selle meetme abil investeerida 27 miljonit eurot.
Mikroettevõtjatele mõeldud metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetuse abil planeeritakse investeerida 12,5 miljonit eurot.
Metsamajandajad saavad toetust taotleda ka põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri meetmest.
Kahjustatud metsa taastamiseks on plaanis toetusmeetme kaudu investeerida 1,3 miljonit eurot.
Isaks laieneb erametsamaale pindalapõhine Natura 2000 toetus erametsamaale. Säärast maad on Eestis umbes 90 000 hektarit, sellest sihtkaitsevööndites asub 70 000 hektarit.
Elar Neito kinnitas, et Euroopa Liidu prioriteet toetuste maksmisel on maaelu mitmekesistamine, maapiirkonna majandusliku arengu hoogustamine ning elukeskkonna parandamine maal.
Maaelu arengukava järgmine toetusteperiood algab 2014. aastal ja kestab 2020. aastani. Esimesed töögrupid konkreetsete meetmete ja nõuete läiarutamiseks on plaanis kokku kutsuda juba selle aasta oktoobris. Neito sõnul jäävad toetuste maksmise põhimõtted üldjoontes endiseks, küll aga lisandub uusi toetuseliike, näiteks ühistegevuse toetamiseks, metsasaaduste töötlemise edendamiseks jmt.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
4
Ettevõte plaanib tehast laiendada
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele