Metsatoetused neelavad kümneid miljoneid eurosid

Maaelu arengukava toetused ei kajasta neid toetusi, mida metsamajandaja saab taotleda teiste kanalite kaudu.

Põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna peaspetsialist Elar Neito märkis, et metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on rahuldatud 1615 taotlust ning kokku on plaanis selle meetme abil investeerida 27 miljonit eurot.

Mikroettevõtjatele mõeldud metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetuse abil planeeritakse investeerida 12,5 miljonit eurot.

Metsamajandajad saavad toetust taotleda ka põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri meetmest.

Kahjustatud metsa taastamiseks on plaanis toetusmeetme kaudu investeerida 1,3 miljonit eurot. 

Isaks laieneb erametsamaale pindalapõhine Natura 2000 toetus erametsamaale. Säärast maad on Eestis umbes 90 000 hektarit, sellest sihtkaitsevööndites asub 70 000 hektarit.

Elar Neito kinnitas, et Euroopa Liidu prioriteet toetuste maksmisel on maaelu mitmekesistamine,  maapiirkonna majandusliku arengu hoogustamine ning elukeskkonna parandamine maal.

Maaelu arengukava järgmine toetusteperiood algab 2014. aastal ja kestab 2020. aastani. Esimesed töögrupid konkreetsete meetmete ja nõuete läiarutamiseks on plaanis kokku kutsuda juba selle aasta oktoobris. Neito sõnul jäävad toetuste maksmise põhimõtted üldjoontes endiseks, küll aga lisandub uusi toetuseliike, näiteks ühistegevuse toetamiseks, metsasaaduste töötlemise edendamiseks jmt.