Politsei ja keskkonnainspektsioon kontrollisid möödunud nädalal 12 metalli kokkuostupunkti üle Eesti, mille käigus avastati mitmeid jäätmekäitlusnõuete rikkumisi.
Kumbki ametkond kontrollis metallikokkuostjaid eelkõige oma kohustustest lähtuvalt: politsei võimalike metallivarguste avastamiseks, keskkonnainspektsioon jäätmeseaduse nõuete täitmist silmas pidades. Kogemused näitavad, et seal, kus on probleeme jäätmekäitlusnõuetega, ollakse ka altid kokku ostma varastatud metallesemeid, nagu kaevukaaned, vaskkaablid ning elektri- ja kommunikatsiooniseadmete vaskdetailid.
Mitmes kokkuostukohas tuvastati, et erinevaid jäätmeid võeti vastu käitlemisloata. Nõutavat luba omamata käideldi näiteks romusõidukeid ja akusid. Ühes kohas avastati jälgi jäätmete põletamisest, mis on samuti keelatud. Puudusi leiti ka arvestuse pidamises jäätmete üle.
Keskkonnainspektsioon alustas rikkumistega seoses kaheksa väärteomenetlust ja tegi ühe suulise märkuse. Politsei alustas ühe väärteomenetluse ning leidis ühest kokkuostupunktist mitmeid esemeid, mis konfiskeeriti kriminaalmenetluse raames.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko hinnangul läks ühisreid korda. "Kontrollitavad objektid valiti välja eelinfole tuginedes ning seetõttu olid tulemused üsna ootuspärased," ütles Prihodko.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.