Peamiselt jagunevad investeeringud kaasaegsete alajaamade ja elektriliinide ehitamise vahel. Aastas ehitatakse keskmiselt 700 alajaama ja ligi 1000 kilomeetrit uut liini. „Teisisõnu ehitame enam kui 2 alajaama ja ligi 3 kilomeetrit liini päevas,“ võrdles Mere.
Uuest liinist ehitatakse suurem osa maakaablina, kuid kohtades, kus on mõistlik, paigaldatakse ka õhukaablit. See on tavalisest paljasjuhtmelisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele, lubas Mere. Samal ajal lähtutakse aga kindlasti põhimõttest, et metsastele aladele õhuliini ei panda - seal annab kindlaima tulemuse maakaabel.
Sarnaselt varasematele aastatele uuendatakse ka tänavu elektrivõrku kõigis maakondades. Kui seni on Mere väitel keskendutud keskpinge- ja linnavõrkudele, mis mõjutavad korraga kõige rohkem tarbijaid, siis nüüd suurendada investeeringuid ka madalpingevõrku. „See avaldab nähtavat mõju maapiirkondade elanikele,“ lubas Mere.
Objekte on igal aastal üle Eesti sadu, kuid kui tänavustest suurematest ja olulisematest objektidest toob Mere välja Otepää-Tsaari-Tsirguliina 35 kV õhuliini uuendamise ning ehitustööde lõpetamise Elva ja Loksa alajaamades, Tallinnas Ranna ja Kopli alajaamades. Samuti ehitatakse Ruhnu uus diiselelektrijaam.