Tööstusettevõtete hinnangul kasvavad nende energiakulud järgmisel aastal kuni kolmandiku võrra. Ettevõtted on asunud investeerima energiasäästlikku valgustusse ja teevad energiaauditeid.
ASi Kunda Nordic Tsemenet tegevdirektor Meelis Einstein ütles, et järgmisel aastal kasvavad ettevõtte energiakulud 10-25%. Koos spetsialistidega viidi tänavu ettevõttes läbi ka tootmisprotsesside audit, kus oli pearõhk energia kasutusel. Auditi põhjal koostatud tegevuskava hakatakse ellu viima järgmisel aastal. Tänavu on kunda Nordic Tsemenet energiakulu vähendamisse investeerinud umbes 400 000 eurot.
ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Luts prognoosib järgmise aasta energiakulude kasvuks 20%. Kulude vähendamiseks on ettevõte investeerinud energiasäästlikumasse valgustusse 40 000 eurot.
Energiaauditi plaanib läbi viia ka Põltsamaa Felix, kelle senine suurim investeering energiasäästu on olnud paari aasta tagune ligi miljoni euro paigutamine automaatse põlevkivikatlamaja ehitamisse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui maailma tööstussektor võtab energia säästmiseks kiiresti üle kasutusel olevate parimate tehnoloogiate praktikad, on 2030. aastaks saavutatud rahaline kokkuhoid ligikaudu 365 miljardit dollarit aastas.
Lõuna-Eesti suurima elektritarbija ASi Grüne Fee Eesti juhatuse esimees Raivo Külasepp rääkis videointervjuus Äripäeva seminaril "Kuidas vähendada energiakulu tootmises?" ettevõtte kogemusest ise elektri- ja soojusenergiat toota.
Metallitööstuse ArcelorMittal Tallinn peadirektor Argo Aavik ütles, et ettevõte ei plaani järgmiseks aastaks energiakuludes muutusi. Kulutaseme hoidmiseks on ettevõte tänavu investeerinud ligikaudu 150 000 eurot ning jätkab energiakulude optimeermist tuleval aastal.
Järgmise aasta veebruaris valmib ASil Matek uus tehas, kus tegevdirektori Sven Matsi väitel väheneb küttekulu 35% ja valgustuskulu 20%.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.