Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhan Parts annab aru uute põlevkivielektrijaamade rahastamisest
Eesti Energia kahe uue põlevkivielektrijaama uue ploki ehitamise maksumuse eeldatav investeering on ligi miljard eurot. Kui esialgselt taotles majandus- ja komunikatsiooniministeerium (MKM) Euroopa Komisjonilt luba anda põlevkivielektrijaama ehituseks riigiabi kuni 953 miljonit eurot, siis tänavu juunis MKM loobus riigiabi taotlusest, kuna selgus, et Euroopa Komisjon ei pruugi selleks luba anda.
Uue lahendusena otsustas riik põlevkiviplokkide ehitamist toetada elektritootjatele tasuta jagatavate nn kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste, ehk CO2 kvoodi kaudu. Tasuta CO2 kvoot jätaks Eesti Energiale alles raha, mis muidu oleks tulnud kulutada oksjonilt kvoodi ostmiseks. Sotsiaaldemokraatide sõnul on see aga sisuliselt ikkagi riigi toetus, milleks ei pruugita Euroopast luba anda, kuna see läheb vastuollu ELi riigiabi reeglitega. Otsuse teeb Euroopa Komisjon kõige varem 2012 aasta kevadel.
Kuna Euroopa Komisjoni otsust veel ei ole, siis ei ole riigil praeguseni selge, millistest allikatest uue põlevkivielektrijaama ehitust rahastatakse ja kui palju kallineb seeläbi elektrihind tarbijatele, ütlevad sotsiaaldemokraadid oma arupärimises ning nendivad, et vaatamata sellele on Eesti Energia vaitsuse heakskiidul alustanud uue põlevkivijaama ehitust.
Majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan partsile esitatakse vastamiseks kolm küsimust:
1. Milliseks kujuneb kahe 300 MW põlevkivielektrijaama ploki ehitamise projekt kui Euroop Komisjon ei luba anda Eesti Energiale tasuta CO2 kvooti? Kuidas õnnestub sel juhul äriplaani täitmine?
2. Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnutsi on Juhan Parts andnud ettevõtele lubaduse toetada ettevõet juhu, kui Euroopa Komisjon ei luba anda Eesti Energiale tasuta CO2 kvooti ning ettevõtte muud investeeringud elektrijaama ehituse tõttu ei kannata. Millistest allikatest kavatseb Vabariigi Valitsus puuduolevad 953 miljonit eurot Eesti Energiale leida?
3. Milliseks kujuneb ilma riigiabita uutes põlevkiviplokides toodetava energia hind? On seda vaba energiaturu tingimustes võimalik kasumlikult müüa?
Seotud lood
Eesti Energia tahtis põlevkivivarud odavalt kätte saada, kuid venitab Jordaania ja Ameerika Ühendriikide õlitööstuste rajamisega Enefiti tehnoloogia väljaarendamise ja kodumaise tööstuse täiemahulise käivitamiseni, rääkis majandusminister Juhan Parts täna riigikogus.
Sotsiaaldemokraadid küsivad Riigikogus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsilt, miks teeb Eesti Energia välismaal suurinvesteeringuid selle asemel, et neisse riikidesse lihtsalt oma tehnoloogiat müüa.
Keskerakondlased nõuavad tänasel Riigikogu arupärimistel majandus- ja kommunikatsiooniministrilt Juhan Partsilt aru Eesti Energia investeeringute kasutamise kohta.
Kaasaegse tööstustootmise suurim väljakutse pole enam ainult kiirus või kvaliteet eraldi, vaid nende ühendamine paindlikkuse, ohutuse ja täieliku jälgitavusega. Viljandi Aken ja Uks rajas koostöös Elister OÜga uue täielikult automatiseeritud uste värviliini, kus kogu protsess alates laadimisest kuni pakendamiseni toimib ühe tervikliku süsteemina.
Enimloetud
2
3
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
4
5
Viimased uudised
Hanza infoturbejuht rõhutab järjepidevuse vajadust küberkaitses: “Ukselinke lõgistatakse üha rohkem”
5 soovitust küberturvalisuse arendamiseks
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
Üritused
Hetkel kuum
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Kunila: tuleb teha kõik selle nimel, et läheks paremini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele