VKG arendusjuhi ja juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul on VKG otsustanud hakata uurima fosforiidi kasutamise võimalikkust Eestis.
“Tänase seisuga on meie teadmised sel teemal ebapiisavad ja pinnapealsed ning põhinevad osalisel ning mõneti aegunud informatsioonil," tunnistas Jaanus Purga. "Aga kuna maavarade kaevandamine ja keemiatööstus on meie põhitegevus, siis peame mõistlikuks ennast selles valdkonnas harida. Teame kõik, et Eesti ajalooline kogemus seostab fosforiidiga pigem negatiivseid emotsioone, kuid aeg on edasi läinud."
Purga lisas, et Eesti võiks ja peakski olema tänapäevasel tasemel kursis Eesti maavarade seisuga ning nende kasutamisvõimalustega nii, et läbi maksimaalse lisandväärtuse loomise saab kasu riik ja kohalik kogukond ning et keskkonnamõju on minimaalne.
Purga sõnul on fosforiidi kasutuspotentsiaali uuringute eesmärk hinnata olemasolevate varude mahtu, nende kvaliteeti, kättesaadavust ning keskkonnasäästliku kasutuselevõtu võimalikkust tänapäevaste tehnoloogiate rakendamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringutesse on kavas kaasata spetsialiste ja teadlasi eelkõige Eestist, aga ka mujalt maailmast. Uuringute käigus tehakse tihedat koostööd fosforiidimaardlate asupaikade kohalike omavalitsuste ja kõigi huvigruppidega.
Uuringutega on plaanis alustada tänavu sügisest ning töö kestvuseks prognoositakse mitu aastat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
VKG juhatuse liige Jaanus Purga kinnitab, et ettevõttel pole olnudki plaani fosforiidi kaevandamiseks. Uuritud on vaid fosforiidivarude kasutamise võimalikust.
Keskkonnaminister Keit Pentus kinnitas eile Riigikogus arupärimisele vastates, et ministeeriumisse ei ole laekunud ühtegi taotlust fosforiidiuuringute teostamiseks ja et Eesti fosforiidivarud on passiivsed ning neid kaevandama ei ole plaanis hakata.
Keskkonnaminister Keit Pentus teab seni vaid meedia vahendusel Viru Keemia Grupi plaanist hakata fosforiiti kaevandama, kirjutab Virumaa Teataja.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.