Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ehitusmaterjalid kaotavad Skandinaavia ekspordituru
Üleliigsete tootmisvõimsuste käes vaevlev betoonelementide tööstus kaotab siinsete hinnatõusude tõttu ekspordituru Skandinaavias, leiab Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.
Ehitusmaterjalitööstuses on Rebase ütlusel jätkuvalt veel halvad ja väga halvad ajad. Võrreldes 2007/2008 aastaga langes 2010. aastaks ehitusmaterjalitööstuses erinevate tooterühmade müük 50-75%. Seda ei kompenseeri Rebase sõnul ka tänavu oodatav 10-20%-line tõus.
Kõige raskematel aastatel laob aga valitsus tööstusele koormisi otsa: kaevandustasu tõus kolmel aastal 10-25% aastas, elektri hinna kallinemine 30-40%, nüüd erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluste lõpetamine, mis toob kaasa kütuse kallinemise kuni 40%, loetleb Rebane. Lisaks on vähem kui kahe aastaga kasvanud transpordi hind ligikaudu 30%. „Kui betoonelementide tööstus suutis suure vaevaga leida ekspordivõimalused Skandinaaviasse, siis järgmisel aastal see vaevalt enam jätkub. Nendesamade hinnatõusude tõttu pole see võimalik,“ leiab Rebane.
Erinevalt ülejäänud Eesti tööstussektorist on ehitusmaterjalide tööstuses tootmine languses jätkuvalt tagasihoidlike siseriiklike uusehituste mahtude tõttu.
ASi Rudus juhatuse esimeheToomas Vainola kinnitusel on ehitusmaterjalitööstus jätkuvalt sügavas depressioonis ja läheb veel mitu aastat kuni olukord normaliseerub.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.