Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tiit Kolk: monopolfirma raha õige koht on riigieelarves
Ma arvan, et eriti just praeguses majandustsüklis peaks riik kindlasti monopolidest dividende võtma ja võtma rohkem, vastas ASi Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk tänasele päevaküsimusele.
„Muidugi on ettevõttel paljusid asju vaja teha ja alati on raha puudu, aga ma arvan, et Eleringist tuleks raha ära võtta ning suunata see mujale,“ lausus Kolk. „See raha oleks mõistlikum jagada ringi läbi riigieelarve ja mitte jätta monopolile võimalusi teostada investeeringuid.“
Äripäeva päevaküsimus – kas riik peaks võtma monopolfirmadest dividende – on ajendatud tänasest artiklist, milles võrguettevõte Elering põhjendab kõrget kasumlikkust suure investeerimisvajadusega.
Kolk ütles, et ta pole küll antud valdkonna ekspert, kuid talle tundub, et investeeringud ei ole kõige otstarbekamad. „Mulle tundub, et need on tehtud sellises pideva rahakülluse tingimustes,“ lausus ta. „Kui ettevõttel on pidev rahaküllus ja kassavoog on väga võimas, siis tehakse järjest suuremaid ja ulmelisemaid asju. Ja neid on lihtne ettevõtte nõukogule põhjendada, et seda või teist on vaja teha.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolk rõhutas, et hoopis teine teema on võrgutasude suurus, mis ju ongi tulu põhiallikas. „Võrgutasud on meil oluliselt kõrgemad, kui naaberriikides, näiteks Soomes,“ ütles Kolk ja lisas: „Siin on küsimus ka konkurentsiametile, et kas loomuliku monopoli puhul on see asi ikka põhjendatud.“
Riigiettevõtetele peaksid võrreldes erasektori ettevõtetega kehtima natuke teised reeglid nii juhtimises kui ka töö hindamises, ütles ASi Eesti Gaas nõukogu esimees Aarne Saar.
Tänane Äripäev kirjutab riigile kuuluva Eleringi magusast kasumist. Kui Eesti firmade ärikasumi keskmine rentaablus ei ulatunud isegi buumiaastatel üle 10%, siis võrguettevõtte Eleringi sarnane näitaja pole alla 25% langenud.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.