Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankrotistunud Kreenholm võib jaanuaris tootmist jätkata
Viru maakohus kuulutas eile välja Narvas tegutseva tekstiiliettevõtte Kreenholmi Valduse ASi pankroti, rahuldades ettevõtte Rootsi omaniku Borås Wäfveri taotluse, kirjutas Postimees.
Väidetavalt on Kreenholmi varast huvitatud mitu investorit, üks neist pakub võimalust tootmist jätkata juba jaanuaris.
Kreenholmi pankrotihaldur Martin Krupp ütles eile, et tema esialgsel hinnangul on ettevõttel varasid umbes 70 miljoni krooni väärtuses, Kreenholmi võlad moodustavad aga üle 110 miljoni krooni.
Krupi sõnul on juba praegu olemas Kreenholmi vara ostmisest huvitatud investorid, kuid konkreetseid nimesid ei soovinud ta öelda.
Narva keskerakondlasest linnavolinik Sergei Nikitin teatas eelmisel nädalal volikogu istungil, et tal on kindlad andmed, et jaanuaris hakkab Kreenholm jälle tööle, nimelt Kesk-Aasiast pärit potentsiaalne investor plaanib taastada tootmise alguses väiksemas mahus, kui see oli Kreenholmis viimasel ajal, kuid loodab seda tasapisi suurendada.
Seotud lood
Täna maksis töötukassa endistele Kreenholmi töötajatele välja ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud töötasu ehk maksejõuetushüvitise, kogusummas 13,5 miljonit krooni.
Kreenholmi Valduse ASi pankrotivarade tänane enampakkumine jäi huviliste puuduse tõttu ära, järgmine katse ostjaid leida tehakse jaanuaris.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
1
Analüütik: sõltuvalt toorainest oleks meil võimalus väärindamise mahtu kasvatada, näiteks teravilja või piima puhul
3
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
“Palkad noore tegevjuhi, aga vormid teda nõukogude-aegse süsteemi järgi, siis pole muudatusi juhtimises loota”
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Analüütik: sõltuvalt toorainest oleks meil võimalus väärindamise mahtu kasvatada, näiteks teravilja või piima puhul
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele