Maaomanike kinnitusel kannavad nad sellise määratlematuse tõttu juba praegu kahjusid kinnistutega seotud lepinguliste kohustuste tõttu. "Nii intensiivse põhiõiguse piiramise korral nagu seda on sundvõõrandamine, on äärmiselt oluline, et kogu menetlus oleks selge ja põhjendatud ning läbi viidud mõistliku aja jooksul," kirjutavad maaomanikud taotluses.
Menetluse viibimine põhjusel, et menetlejad ei suuda sundvõõrandamist piisavalt hästi põhjendada ega leida sundvõõrandamise otsustamiseks piisavat poliitilist tahet, on maaomanike arvates silmakirjalik, kuna seadus annab riigile piisavad vahendid kiireks menetluseks. Kõik vajalikud menetlustoimingud tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba kevadel ja suve hakul.
"Kui ilmselgelt ülekaalukat huvi sundvõõrandamiseks ei ole, tuleb õiguskindluse huvides vastav menetlus lõpetada," leiab maaomanike esindaja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Erki Kergandberg. "Põhiõigusi võib rikkuda lisaks menetluse tulemusele ka menetlus ise".
Ainult sundvõõrandamise menetluse lõpetamisega on riigil võimalik kõrvaldada tehtud oluline viga, märgivad maaomanikud. Kui sundvõõrandamisele suunatud menetlust alustati ilma, et KKT oleks ise varem teinud mistahes pingutusi karjääri maade omandamiseks või kaevandamiseks vajaliku kasutusõiguse saamiseks, näiteks esitatud maaomanikele pakkumuste või pidanud läbirääkimiste vms.
Juhul, kui riik lõpetab menetluse viivitamatult, õnnestub maaomanikel veel vältida neile ulatusliku varalise kahju tekkimist, kuid menetluse jätkudes on maaomanikud sunnitud riigile esitama vastavad kahjuhüvitusnõuded, mis kokku võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse.