Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiviõli maaomanikud ähvardavad riiki kahjunõudega
Põhja-Kiviõli karjäärilaienduse alal asuvate maade omanikud taotlevad majandusministrilt kinnistute sundvõõrandamise ettevalmistuste lõpetamist, kuna üle aasta pikkuseks veninud tulemusteta menetlus takistab maaomanikel oma kinnisasju sihtotstarbeliselt majandada. Vastasel juhul on maaomanikud sunnitud riigile esitama kahjuhüvitusnõuded.
Sellel nädalal majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud taotluses viitavad kaheksa maaomanikku asjaolule, et alates sundvõõrandamise avalduse esitamisest Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) poolt 2009. aasta 11. novembril on maaomanike põhiõigusi piirav menetlus kestnud juba üle aasta. Siiani pole sundvõõrandamise taotlust valitsusele esitatud ega menetlust lõpetatud.
Maaomanike arvates rikub menetluse venitamine maaomanike õigusi. "Sundvõõrandamist ettevalmistava menetluse väljundita kestmine ja viibimine takistab maaomanikel oma kinnisasju normaalselt, sihtotstarbeliselt ja kasumlikult majandada, sõlmida kokkuleppeid kolmandate isikutega, taotleda põllumajandus- ja muid toetusi, investeerida, võtta kinnistute tagatisel laenu, ehk laiemalt teostada omandipõhiõigust," leiavad maaomanikud.
Maaomanike kinnitusel kannavad nad sellise määratlematuse tõttu juba praegu kahjusid kinnistutega seotud lepinguliste kohustuste tõttu. "Nii intensiivse põhiõiguse piiramise korral nagu seda on sundvõõrandamine, on äärmiselt oluline, et kogu menetlus oleks selge ja põhjendatud ning läbi viidud mõistliku aja jooksul," kirjutavad maaomanikud taotluses.
Menetluse viibimine põhjusel, et menetlejad ei suuda sundvõõrandamist piisavalt hästi põhjendada ega leida sundvõõrandamise otsustamiseks piisavat poliitilist tahet, on maaomanike arvates silmakirjalik, kuna seadus annab riigile piisavad vahendid kiireks menetluseks. Kõik vajalikud menetlustoimingud tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba kevadel ja suve hakul.
"Kui ilmselgelt ülekaalukat huvi sundvõõrandamiseks ei ole, tuleb õiguskindluse huvides vastav menetlus lõpetada," leiab maaomanike esindaja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Erki Kergandberg. "Põhiõigusi võib rikkuda lisaks menetluse tulemusele ka menetlus ise".
Ainult sundvõõrandamise menetluse lõpetamisega on riigil võimalik kõrvaldada tehtud oluline viga, märgivad maaomanikud. Kui sundvõõrandamisele suunatud menetlust alustati ilma, et KKT oleks ise varem teinud mistahes pingutusi karjääri maade omandamiseks või kaevandamiseks vajaliku kasutusõiguse saamiseks, näiteks esitatud maaomanikele pakkumuste või pidanud läbirääkimiste vms.
Juhul, kui riik lõpetab menetluse viivitamatult, õnnestub maaomanikel veel vältida neile ulatusliku varalise kahju tekkimist, kuid menetluse jätkudes on maaomanikud sunnitud riigile esitama vastavad kahjuhüvitusnõuded, mis kokku võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse.
Seotud lood
Vastupidiselt Nikolai Reismani esindava advokaadi väidetele tuvastas keskkonnaispektsioon, et Kiviõli Keemiatööstus ei ole kaevandustegevust kohtu poolt keelatud aladel teostanud ja Tallinna halduskohtu määrust rikkunud, teatas keemiatööstus.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ loobus põlevkivikarjääri laiendusest, mille pakkus eelmisel nädalal olukorra lahendusena välja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning mille kohaselt saanuks ettevõte jätkata tootmist terve järgmise aasta vältel.
Kiviõli Keemiatööstuse(KKT) põlevkivikarjääri laienduse teele jäävate maatükkide üks omanikest Nikolai Reisman, et jutt tehase kinni panemisest on tehtud pelgalt selleks, et iga hinnaga riigilt välja pressida soodustus.
Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul teavad nad, et Kiviõli Keemiatööstusel võib põlevkivi otsa saada, sellepärast tegi linn pöördumise ministeeriumide poole, et küsida, mis saaks sel juhul linnast.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele