Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loe Ansipi salajast memo, mida Parts nimetas ostapbenderlikuks
Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaminister Andrus Ansipi ja tema lähikondsete tarbeks konkurentsiameti taastuvenergia toetuste võimaliku kärpe analüüsi tuuleenergeetikat puudutava osa üle.
Salajases memos leiti, et majandusministeerium ja konkurentsiamet ei ole päris täpselt aru saanud taastuvenergeetika toetuste sisust.
Majandusminister Juhan Parts, kes luges enda ministeeriumi tegevusvaldkonda käivat memo enam kui nädal aega pärast selle valmimist, oli nördinud.
"See meenutab mulle olukorda, kui Ostap Bender saabus mingisse vene külla ja kukkus õpetama kõigi tööde tegemist," tähendas Parts mürgiselt.
Seotud lood
Eleringis koostatud tabelist selgub, et kõige suuremad taastuvenergia toetuste saajad on Eesti Energia, Dalkiale kuuluv Väo soojuselektrijaam ja Fortumi Anne soojuselektrijaam Tartus.
Peaminister Andrus Ansip pidas täna valitsuse pressikonverentsil umbes pooletunnise kõne, süüdistades majandusministrit Juhan Partsi selle aasta alguses taastuvenergia toetuste kahekordistamises.
Äripäevani jõudnud peaminister Andrus Ansipi tarbeks koostatud salajase memo, mis on väidetavalt koostatud riigikantselei strateegiabüroos, metatekstist ilmneb, et selle autoriks võib olla Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaministri tarbeks Konkurentsiametis valminud taastuvenergia toetuste analüüsi tuuleäri osa üle.
Paljude äride jaoks on viimaste aastate majandusseis tähendanud kulude kärpimist ja pannud nad äraootavasse seisu – arenguks vajalikke samme koos kaasnevate investeeringutega ei tehta.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
“Kuigi majanduslanguse lõpp ja kasvu taastumine on märgiline, oleme oma potentsiaalsest tasemest kaugel maas”
Üritused
Hetkel kuum
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele