Autor: Kadri Paas • 19. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegusel juhul liigub Eesti gaasitorudes ainult vene gaas. Pealegi, seni Gazpromi huvipuuduse tõttu – Soome gaasifirma Gasum on samuti Gazpromi käepikendus, mistõttu ei ole venelastel huvi ettevõtete vahel konkurentsi tekitada – topanud Eesti-Soome gaasijuhtme Baltic Connectori rajamise järel laieneks piirkonna gaasiturg ning siia oleks mõtet rajada siiakanti ka üks veeldatud gaasi terminal (LNG terminal).

Nii lubas juba mullu juunis endine keskkonnaminister ja praegune Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich, et tema LNG Estonia AS kavatseb Muugale hiljemalt 2014. aastaks rajada 7,5 miljardit krooni maksva LNG terminali. Kui kahe 165 000 m³ mahutiga terminali aastane võimsus on kuni kolm miljonit tonni veeldatud gaasi, siis ainuüksi Eesti turu jaoks seda ehitada ei ole mõtet.

Reformierakondlasest ekskeskkonnaminister ja praegune lotofirma juht Kranich ei ole ainus, kes tahaks Eestisse gaasiterminali rajada. Sarnane mõte on ka Balti Gaas ASil, kel on selleks juba ammugi sobiv kinnistu Pakri poolsaarel tuulepargi kõrval välja vaadatud. Esialgsete kavandite järgi peaks samasse piirkonda tulevikus ehitatama ka Eesti-Soome gaasitoru eestipoolne ots.

Samuti mõlgutab LNG-terminali rajamise mõtet Sillamäe sadam eesotsas Tiit Vähiga. Tema rendiks terminali rajada soovivale ettevõttele välja vajaliku maa.

Taust* Eesti tarbib aastas keskmiselt 720 miljonit kuupmeetrit gaasi, sellest 120 miljonit kuupmeetrit ostab Nitrofert.

* Balti ja Soome gaasituru avanedes langeks gaasi hind praegusega võrreldes tõenäoliselt 25-30%.