Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Unustage odavam elekter: Ansip enne valimisi toetusi ei kärbi
Kas kevadiste valimiste-eelset partei rahakotti silmas pidades või millegi muu pärast, kuid peaminister Andrus Ansip vajutas tänasel valitsuse pressikonverentsil taastuvenergia toetuste kiirkorras kärpimisele pidurit.
Peaminister Andrus Ansipi "pidurdamine" peaks kasvõi pisutki lohutama Eesti taastuvenergia maskotiks kujunenud tuuleärimeest Jüri Mõisa, kes septembri alguses rääkis Äripäevale: "Ei teeni me, ei teeni, kurat, liiga palju raha. /-/ Minu jaoks jätab see toetuste vähendamise ja äravõtmise teema rohkem valimispropaganda mulje. Ei enamat! On antud lubadusi mahtude, tingimuste ja toetuste osas. Eks neid peab järgima ja neist kinni pidama, aga seda meelt olen ka mina, et asi peab olema mõistlik."
Tänasel pressikonverentsil alustas Ansip kaugemalt: "Ma olen siit samast pressikonverentsilt ju korduvalt öelnud seda, et taastuvenergia toetuste määramine on meie parlamentarismi üks häbiväärsemaid lehekülgi. See, mis toimus vahetult enne möödunud Riigikogu valimisi, see minu meelest au kellelegi ei tee."
Ansip leidis, et eelmisel korral määrati need toetused kampaania korras vahetult enne valimisi, ilma põhjaliku analüüsita.
"Minu meelest oleks see täpselt sama suur viga, kui me praegu kampaania korras läheksime neid kärpima. On kujunenud uus olukord ja investorid on selle uue olukorraga arvestanud. Me peame kindlasti säilitama Eesti usaldusväärsuse kõikide investorite jaoks ja seetõttu me ei peaks midagi rapsides tegema," leidis peaminister.
Vigu parandada on olnud Ansipi meelest praktiliselt neli aastat aega. "Enamus sellest ajast on lihtsalt niisama mööda lastud minna ja nüüd viimase poole aasta jooksul, mis on jäänud valimisteni, minu meelest ei peaks nende asjadega tormama," märkis valitsusjuht.
Kui keegi Ansipi meelest leiab, et tuleks soodustada ebaefektiivsust. "Ehk siis need, kes kasumit suudavad teenida, nendel vähendada toetusi, ja need, kes kasumit vähem teenivad, nendele lubada toetusi, siis sellega mina ei kipu nõus olemas. Pigem peaksid need toetused olema samaliigilistele tootmistele, näiteks tuuleenergia jaoks, siis sõltumata kasumi määrast ühesugused," rääkis peaminister.
Kui kiiresti taolise analüüsiga valmis saadakse, on Ansipi sõnul raske öelda.
"Ma tean, et majandusministeerium töötab. Majandusministeeriumi töötulemustega ma veel tuttav ei ole. Ei välista üldse, et tuleb hea pakkumine, mis ei lõhu seda usaldusväärsust, mis iseloomustab praegu meie ettevõtluskeskkonda," arutles peaminister.
Samas rõhutas Ansip, et ei tahaks anda mingit ainest nendele, "kes on juba praegu spekuleerinud, et erakonnad võivad jälle kasutada neid taastuvenergia toetusi või nende toetuste äravõtmisega ähvardamist selleks, et täita oma valimiste eelarveid".
"Seetõttu ma pigem oleksin alalhoidlik ja hoiduksin selle teema tormakast käsitlemisest enne valimisi ja jätaks otsuste langetamise peale valimisi," lisas Ansip.
Seotud lood
IRL-i esimees Mart Laar kirjutas enda ajaveebis, et valitsusel on väga raske elektrihinna tõusu peatada, kuid taastuvenergiatoetuste kärpe-eelnõu põhjalaskmise järel on peaminister Andrus Ansip valitsuse majandusministri justkui "tanki" pannud.
Taastuvenergia tootjatele kopsakad toetused määranud elektrituruseaduse menetlemise ajal riigikogu majanduskomisjoni juhtinud rahvaliitlane Mart Opmann tunnistab, et komisjon polnud nii pädev, et otsustada toetuste suuruse üle.
Esimest korda Eesti tuuleenergia tootmise ajaloos määrati sellest ärist saadud kasumist omanikele dividende, nimelt otsustas OÜ Pakri Tuulepark dividendidena välja maksta 23,5 miljonit krooni.
Taastuvenergia tootjatele kopsakad toetused taganud elektrituruseadus oli riigikogu tööõnnetus, ütles peaminister Andrus Ansipi majandusnõunik Kalev Kukk, kes seaduse menetlemise ajal oli riigikogu majanduskomisjoni asendusliige.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
6 soovitust tootmisliini paigaldamiseks
Üritused
Hetkel kuum
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele