Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lähim abiline hakkas Bermanile vastu
Fjodor Bermani järel teine suuromanik BLRT Grupis on 29 aastat tehases töötanud tehnikadirektor Valeri Kovalenko. Tema tuli tehasesse 1971. aastal laevaremondijuhiks.
Kovalenkot peeti varemalt Bermani lähimaks võitluskaaslane ja ta kuulus Bermani toetaja hulka, kui 1989. aastal valisid tehase töötajad endale juhti. Koos on üle elatud ka ühed raskemad aastad 1992-1993.
Berman on hiljem meenutanud, kuidas nad 1990ndatel pärast tööpäeva lõppu läksid Kovalenkoga koos tsehhidesse inimestega rääkima, nende muresid kuulama, neid lohutama ja innustama, et usk ja lootus ei kaoks.
1990ndatel algas ettevõttes suur muutuste aeg. Vanamoodi töötada enam ei saanud, uut moodi veel ei osatud. "Tahtsime tõestada, et meie, kes me oleme ettevõtte eesotsas, ei lubanud asjata muutusi, vaid me tõesti soovime teha midagi tõsist. Nii tundsin mina, tundsid ka Kovalenko ja meie mõttekaaslased. Me tõesti põlesime soovist töötada," on Berman öelnud.
Kovalenkoga koos sõlmis Berman toona ka ettevõtte tähtsamad lepingud. Näiteks esimese välislepingu soomlastega kahe laeva remontimiseks. Saadud raha läks investeeringuteks, kuid esimese asjana osteti ettevõtte medpunkti jaoks ühekordsed süstlad ja töötajatele 400 magnetoolat. Nüüd on Kovalenko Bermani vastasleeri üks juhte.
Mees teisest maailmast
Suuruselt kolmas BLRT Grupi aktsionär on Mihhail Gnidin, kes on samuti Bermaniga opositsioonis. Tema töötab BLRTs 1990. aastast ja on õigusdirektor. Teda on Berman iseloomustanud nagu meest teiselt planeedilt.
"Tuli noor mees, väikese habemega, tumedate prillidega. Kui nii võib öelda, nägi ta välja kui täiesti mitte tehase inimene, kes tuli siia hoopis teisest maailmast. Gnidin oli tollal tunnustatud jurist, kohtukolleegiumi liige," on Berman meenutanud.Gnidin on Bermani sõnul taibukas, terane, täpsust taga ajav jurist, kelleta ei sõlmita tehases ühtegi kokkulepet ega kirjutata alla ühtegi tähtsat dokumenti. "Gnidin vaatab dokumendid üle suisa röntgenpilguga," on Berman öelnud enne omanikevahelise tüli puhkemist. Berman on toonitanud, et just Gnidinil oli suur roll, et tehas rasketel aegadel ellu jäi. Ta oli ka võtmetegija tehase erastamisprotsessis. "Olgugi, et tema iseloom pole kergete killast ja tihtipeale pole ta nõus minu arvamusega ning me vaidleme päris tihti," on Berman lausunud.
Angoola kogemusega peainsener
Tülis Bermani poole hoidev suuruselt neljas aktsionär Valeri Karkatševit on Berman iseloomustanud kui lõputult energilist ja töökat inimest, kes, lõpetades tööpäeva võttis auto ja sõitis Peterburi koosolekule. Autoroolis võis mees istuda kas või öö läbi.
Karkatšev töötas kunagi Angola kompleksis peainsenerina. Bermani sõnul on raske kujutada BLRTd ette ilma Karkatševita ja ka vastupidi. "Ta ei karda kunagi võtta vastutust enda peale. Ma usaldan teda rohkem kui kedagi teist," on Berman öelnud ja meenutanud ühte eredamat seika.Ühel õhtupoolikul sõitis Karkatšev koos kolleegiga Peterburi, et hommikul lennata edasi, ei mäleta täpselt, kas Petrozavodskisse või Arhangelskisse. Piiril oli järjekord, mehed hilinesid lennukile ja kuna järgmine lend toimus alles järgmisel päeval, otsustasid nad edasi põhja poole sõita autoga. Oli külm talv - sealkandis miinus 30 kraadi, kuid külm ja torm seda meest ei peatanud. Peatas aga metsaveoauto, millega Karkatšev kitsukesel teel ühel hetkel vastakuti seisis. Selle juht ütles kindlalt, et tagasiteed temal pole ja nii tuli Karkatševil sõita tagurpidi käiguga 12 kilomeetrit, kuni tuli ristmik ja metsaveok sai mööda minna. Kokkulepitud kohtumisele Karkatšev aga jõudis.
Hetkel kuum
Haldusjuht ja endine ökonomist
BLRT Grupi suuruselt viies aktsionär on Äripäeva rikaste edetabelis 53. kohal olev haldusdirektor Dmitri Kubõškin, kes tuli tehasesse peadirektori asetäitjaks sotsiaalalal 1991. aastal. "Tundsin Dmitrit juba ammu. Teadsin, et just tema on vajalik inimene. Tal on kaks kõrgharidust - vähesed saavad sellega hiilata. Ta on eriline inimene, tema ümber on alati soe ja sõbralik aura," kirjeldab Berman äripartnerit enda raamatus “Murrangulisel ajal”.
Ainus naine BLRT suuromanike ringis on 2008. aastal oma 70. juubelit tähistanud ja praegu pensionil olev Galina Aleksandrova. Ta tuli tehasesse tööle treiali õpilaseks 1959. aastal. Tehes edukat karjääri, sai temast 1992. aastal Bermani asetäitja ökonoomika alal."Ainult võhikud ütlevad, et numbrid on midagi väga igavat, elutut ja kuiva. Tegelikult on nendega nii komöödiat kui ka tragöödiat, meeleheidet, aga ka lootust. On vaja ainult osata nende keelt. On vaja püüelda selle poole, et raha töötaks ja töötaks õigesti," on Aleksandrova öelnud.
Aleksandrova on Äripäeva reedel ilmunud rikaste edetabelis 319 miljoni krooniga 82. kohal.
Seotud lood
Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Fjodor Bermani juhitava BLRT Grupi tütarfirma Dekoil ei taha maksta kaitseministeeriumile ära oma võlga, sest võla tekkimises on Dekoili hinnangul süüdi Tõnismäel asunud pronkssõduri teisaldamine.
Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Fjodor Berman (59) sai aastaid tagasi koos teiste tänaste BLRT Grupi aktsionäridega ettevõtte omanikuks üle noatera.
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele