Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata
Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Fjodor Bermani juhitava BLRT Grupi tütarfirma Dekoil ei taha maksta kaitseministeeriumile ära oma võlga, sest võla tekkimises on Dekoili hinnangul süüdi Tõnismäel asunud pronkssõduri teisaldamine.
Tallinnas Kopli poolsaarel riigilt kinnistut rentinud Dekoil peab kohtu otsuse kohaselt maksma kaitseministeeriumile 12 miljonit krooni. Võib aga juhtuda, et riik jääb sellest ilma, sest veel mõni aasta tagasi rahas supelnud Dekoil soovib nüüd algatada enda saneerimise. Ettevõttel on võlakohustusi üle 56 miljoni, millest suurema osa moodustavad võlad omanikele. Saneerimine võib olla katse riigile võla maksmisest pääseda.
Kütuseterminal rikkus rendilepingut
Vaidlus kinnistu renditasude üle on kestnud aastaid. Sama kaua on räägitud sellest rendilepingust kui riigile kahjulikust tehingust.
Dekoili surve renditasude vähendamiseks algas aastatel 2005 ja 2006, kui ettevõte otsustas ühepoolselt vähendada renditasu. 2007. aasta mais toimunud “Tallinna vabastamise ausamba ümberpaigutamisega kaasnenud sündmuste tagajärjel” vähenesid Venemaalt lähtuva kauba mahud oluliselt, mistõttu kaotas ettevõte suurema osa käibest, põhjendas Dekoili esindaja kohtus võla tasumata jätmist.
Dekoili juhid esitasid eelmise aasta märtsis kaitseministeeriumile taotluse, et riik alandaks renditasu. 2008. aastal olid nad aga juba esitanud hagi, et kohus sunniks riiki renditasu alandama.
Oma soovi põhjendas Dekoil lepingupoolte kohustuste vahekorra olulise muutusega. Dekoili hagi peale esitas vastuhagi Eesti riik ja nõudis ettevõttelt 6,5 miljonit krooni saamata jäänud renditasu pluss viivised.
Kohus nõustus kaitseministeeriumiga ja leidis, et kui Dekoil sidus oma majandustegevuse idaturuga, siis oli see ettevõtte enda valik ja transiidi vähenemine ettevõtte äririsk. Dekoil kaebas edasi ringkonnakohtusse, mis langetab otsuse septembri lõpus.
Dekoil teenis kinnistult omakorda tulu
Kohtuvaidluse käigus selgus huvitav fakt: kui Dekoil maksis aastas renditasu ministeeriumile 6,1 miljonit krooni, siis rentis ta seda edasi enam kui 23 miljoni eest.
Tänavu suvel pani Riigi Kinnisvara Kopli 103 asuva kinnistu alghinnaga 11,3 miljoni krooni müüki. Selle ostis augustis 17,2 miljoniga soomlastele kuuluv firma Hybrid. Samal ajal nõudsid aga BLRT Grupi suuromanikud Mihhail Gnidin ja Sergei Melnikov ministeeriumile saadetud kirjades, et kinnistu müük peatatakse, sest nende arvates on ostueesõigus Dekoilil.
Hetkel kuum
Firma palus kohtult saneerimist
Selle aasta mais esitas Dekoil kohtule avalduse ettevõtte saneerimiseks.Kaitseministeeriumit esindav vandeadvokaat Raiko Lipstok ütles, et 30. juulil hääletasid kaks võlausaldajat kolmest Dekoili saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Vastu oli kaitseministeerium.
“Saneerimiskava alusel koheldakse võrreldes teiste võlausaldajatega ministeeriumi oluliselt halvemini, kava koostamise ja vastuvõtmise käigus on ministeeriumi õigusi oluliselt rikutud, lisaks pole saneerimisnõustaja informeerinud kohut ja võlausaldajat Dekoili majandusolukorrast ning saneerimisvõimalustest erapooletult,” selgitas Lipstok.
Saneerimisnõustaja Urmas Trossi sõnul on Dekoilil kokku kolm võlausaldajat, kellest kaks on Dekoili omanikud. BLRT nõue tütarfirma vastu on 23,2 miljonit, Ramtan Holdingu nõue 23,3 miljonit ja kaitseministeeriumi nõue 16,3 miljonit krooni.
Trossi hinnangu kohaselt on saneerimisel üheks lahenduseks võlanõuete vähendamine 70% ulatuses, selle tagajärjel jääks ministeeriumi nõude suuruseks ainult 4,9 miljonit krooni.
Dekoil
* BLRT Gruppi kuuluv kütuseterminal.* Rentis kaitseministeeriumilt Tallinnas kuuehektarilist kinnistut aadressil Kopli 103.* Rendileping sõlmiti 1994. aastal 15 aastaks, 1997 pikendati seda veel 26 aastaks.* 2008 sai 130 miljoni kroonise käibe juures 15,6 miljonit kasumit, mullu kukkus käive 78 miljoni ja kasum 934 000 krooni peale.* 2009. aastal on ettevõte deklareerinud varade väärtuseks 216 miljonit krooni.
Kommentaar
Anu Hallik-Jürgenstein, BLRT kommunikatsioonidirektorHarju maakohtu otsus on ebaõiglane. Alates 2007. a maist naftasaaduste transiidi ootamatu ja kordades vähenemise tõttu on renditud vara turuväärtus oluliselt vähenenud. Nagu näitas ka Riigi Kinnisvara korraldatud, seni riigile kuulunud Dekoili osa, vara enampakkumisel moodustab renditud vara maksumus vaid kuus miljonit krooni. Seega renditasu kuus miljonit aastas, mis omakorda võrdub kogu vara maksumusega, on ilmselt ebaõiglane.
Seotud lood
Äripäeva rikaste edetabeli võitnud Fjodor Berman (59) sai aastaid tagasi koos teiste tänaste BLRT Grupi aktsionäridega ettevõtte omanikuks üle noatera.
BLRT Grupis on Fjodor Bermanil olnud viis olulist partnerit, kes on aastaid koostöös ettevõtet arendanud. Nüüd on aga need pikaaegsed partnerid tülli pööranud.
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele