Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsiamet hakkas uurima piima hinnatõusu
Konkurentsiamet alustas täna piima hinnatõusu tagamaade uurimist, ütles ameti esindaja Maarja Uulits.
"Enne põhjalikku olukorra analüüsimist ei ole uurimist paraku võimalik kommenteerida," vastas Uulits küsimusele, kes täpsemalt uurimise all on.
Tere teatas eile, et kuna kvaliteetse piima ja piimatoodete nõudlus lähiturgudel ületab pakkumise, maksavad Eesti suuremad piimatöötlejad suurematele piimatootjatele alates septembrist piimaliitri eest sisuliselt euroliidu keskmist kokkuostuhinda.
Septembrikuu algusest saab piimatootja kilogrammi piima eest kuni 4,6 krooni, aasta alguses oli hind 4 krooni, keskmiseks hinnaks kujuneb tänavu 4,25 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ASi Tere juhatuse esimehe asetäitja Ülo Kivine ütles, et ehkki Eesti toorpiima hind on jõudnud Euroopa Liidu keskmisele tasemele, on Eesti kauplustes müüdav piim endiselt euroliidu üks odavamaid. „Loomulikult ei tähenda see seda, et me müügipiima hinna samale tasemele tõstame, kuid väljamüügihinnad lähiajal, võib-olla isegi sellel kuul, tõusevad,“ ütles Kivine.
Statistikaameti andmetel kallines augustis piim 23,3%.
Eesti põllumeestele piimaliitri eest makstav euroliidu keskmine kokkuostuhind ning suurenenud eksport on peamised põhjused, miks piimatoodete hinnad on kallinenud, teatas Tere.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.