Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jordaania minister: oleme huvitatud oma põlevkivimaardlate kasutamisest
Ida-Virumaad külastas täna Jordaania energeetika- ja maavarade minister Khalid Irani, kelle sõnul on Jordaania vägagi huvitatud oma põlevkivimaardlate kasutamisest, vahendas Aktuaalne Kaamera.
1953. aastal Eestis kasutusele võetud ning oluliselt edasi arendatud Enefit tehnoloogia peaks jõudma ka Jordaaniasse, ainsasse Araabia riiki, mis nafta- ja gaasivarudest ilma jäänud, kuid mis on põlevkivivarude poolest maailma viie rikkama riigi hulgas.
"Me impordime 96 protsenti energiast, aga me tahame kasutada oma ressursse, eriti põlevkivi. Eestil on sellel alal väga huvitavad kogemused ja me tulime siia, et nendega tutvuda ning uurida võimalusi, kuidas siinseid teadmisi Jordaanias kasutada,“ rääkis Khalid Irani.
Khalid Irani ütles, et põlevkivi kasutuselevõtt on üks võimalus riigienergiasõltuvust vähendada, kuid Jordaanias uuritakse ka taastuvenergeetika ja tuumaenergeetika võimalusi.
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Jordaania kuninga Abdullah II-ga, lubades Eesti Energia põlevkiviprojekti edukuse korral piirkonda ka teisi Eesti investoreid.
Eesti Energia huvi on Jordaaniasse eksportida ikka tehnoloogiat, sest just tehnoloogia eksport toob meile kõige rohkem raha tagas, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna riigikogus.
Eesti Energia senised uuringud ja ka teiste Jordaania põlevkivi arendajate uuringud on näidanud, et Jordaania põlevkivi on võimalik arendada kasumlikult, kui nafta hind ületab 60 dollarit barrelilt, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Täna 30. aprilli sõlmis Eesti Energia
Jordaania valitsuse ning riigile kuuluva elektrifirmaga National Electric Power
Company (NEPCO) lepingu Jordaaniasse esimese põlevkivil töötava elektrijaama
rajamiseks.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.