Premia Foodsi esimese kvartali koondkahjumi emaettevõtja osaks kujunes 16 mln krooni võrreldes 2009. aasta 26,6 mln kroonise kahjumiga, teatas ettevõte börsile.
Käive kasvas viis protsenti, 234,4 mln kroonile.
Juhtkonna hinnangul oli 2010.a. I kvartal Premia Foodsile edukas.
Majandustulemused paranesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõikide oluliste näitajate osas. Vaatamata turgude jätkuvale madalseisule Eestis ja Lätis, kasvas müük olulisel määral Soomes ning Leedus. Ärisegmentidest näitas eelmise aastaga võrreldes oluliselt paremat tulemust kala ja kalatoodete segment, millele aitasid kaasa nii aktiivsem müügitegevus kui ka toorkala märkimisväärne hinnatõus maailmaturul.
Kohandumaks muutunud turuolukorraga viidi Premia Foodsi grupi ettevõtetes
2009.a. läbi põhjalik kulude optimeerimisprogramm, mille tulemusena vähenesid ettevõtete tegevuskulud aasta arvestuses ca 54 miljoni krooni ehk ca 16,5% võrra. 2010.aasta I kvartalis vähenesid tegevuskuludest kõige enam palgakulud (ca 11%) administratsiooni- ja üldhalduskulud (ca 25%) ja müügikulud (ca 8%). Paranenud krediidituru, Euribori languse ja muutunud kapitalistruktuuri tõttu onoluliselt vähenenud ka ettevõtte finantskulud (ca 28%). Kulude optimeerimine ning kapitalistruktuuri muudatused jätkuvad ka 2010.aastal eesmärgiga parandada veelgi ettevõtte finantspositsiooni.
Premia Foods on jätkuvalt jäätiseturu liider Eestis, omades juhtkonna hinnangul 2010.aasta I kvartalis ligikaudselt 40%-list rahalist turuosa (2009.aasta I
kvartalis oli turuosaks ligikaudu 37%), Lätis jätkatakse teisel positsioonil ligikaudu 15%-lise turuosaga (2009.aasta I kvartalis oli ligikaudseks turuosaks12%) ning Leedus ollakse samuti teisel positsioonil ligikaudu 20%-lise turuosaga(2009.aasta I kvartalis oli vastav näitaja ligikaudu 19%). Premia Foods jätkab juhtivatel positsioonidel ka teistes sügavkülmutatud toiduainete (poolfabrikaadid, aedviljad, liha- ja taignatooted, jms) segmentides Baltikumis.
Ettevõtte rahaline turuosa Soome pakendatud jahutatud kalatoodete jaeturul on
juhtkonna hinnangul ligikaudu 25% ning turuosa on võrreldes 2009.aasta I kvartaliga muutunud ei ole, küll on aga müügikäive märgatavalt kasvanud HoReCa segmendis.
Premia Foodsi äritegevus on sesoonne ning seda eriti jäätise segmendis, mida
aitavad mõnevõrra tasakaalustada külmutatud toodete ja kala segmendid. Vaatamata sellele moodustab I kvartali müügikäive tavaliselt kogu aasta müügikäibest ligikaudu vaid 20%. Teise ja kolmanda kvartali müügikäibed kokku annavad ligikaudu 55% ja neljas kvartal ligikaudu 25% kogu aasta müügikäibest. Jäätise puhul on erinevused kvartalite lõikes veelgi suuremad ning vastav näitaja esimese kvartalis on 13%, teises ja kolmanda kokku ligikaudu 76% ja neljandas kvartalis ligikaudu 11%. Samas toimub märkimisväärne osa aastasest jäätise tootmisest suveperioodiks valmistumise tõttu esimeses ja teises kvartalis, mis seetõttu mõjutab negatiivselt aasta esimeste kvartalite tulemust.Tulenevalt ülaltoodust ning jäätise olulisest rollist kogu ettevõtte brutomarginaali kujunemisel on ettevõte tavapärasel aastal ajalooliselt esimesesja neljandas kvartalis kahjumis, põhitulem teenitakse teises ja kolmandas kvartalis.
Hetkel kuum
“Ka tänavu plaanime kasvatada palgafondi”
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Tulenevalt Balti turgude madalseisust ning keskmisest karmimast talvest,
langesid nii jäätiste kui teiste sügavkülmutatud toiduainete müügimahud ning samas, tulenevalt aktiivsemast müügitegevusest Soomes ja kõrgenenud toorkala hinnast, kasvasid kala- ja kalatoodete müügimahud, mistõttu võrrelduna aastataguse ajaga, muutusid mõningal määral ka tegevusvaldkondade proportsioonid tooteportfellis. Muutused ei ole aga märkimisväärsed ega pikaajalise iseloomuga.
Premia Foodsi geograafiliste turgude seas oli Soome kõige vähem mõjutatud
majanduskriisist ning seetõttu tulenevalt aktiivsemast müügitegevusest peamiseltHoReCa suunal kui ka Kesko jaeketis, oli võimalik antud turul müügikäivet ka olulisel määral kasvatada. Olulist rolli müügikäibe kasvus mängib ka kasvanud toorkala hind.
Balti turud olid Premia Foodsi geograafiliste turgude seas majanduskriisist enim
mõjutatud ning tulenevalt karmist talvest ja elanike kahanenud ostujõust, kahanes nii jäätiste kui sügavkülmutatud toodete müük antud turgudel. Eriti märgatav oli kriisi mõju Lätis, kus vähenesid käibed kõigis tegevusvaldkondades,sealhulgas oluliselt HoReCa- segmendis, milles ettevõte on läbi aastate olnud tugeval positsioonil. Leedus seevastu õnnestus ettevõttel aga müügikäivet kasvatada ja seda eelkõige tänu sügavkülmutatud toodete aktiivsemale müügile ning ka logistikateenuste kasvanud müügimaht mõjutas tulemust positiivselt. Samas on Leedus põhiliseks müügiartikliks ikkagi jäätis ning peamine müük toimub 2. ja 3. kvartalis, seega ei ole Leedu turu 1. kvartali hea tulemus aasta lõikes määrava tähtsusega.
Vaatamata keerukatele majanduslikele oludele kõigil geograafilistel turgudel,
suutis ettevõte säilitada jäätise ja sügavkülmutatud toodete brutokasumlikkust paranesid ka antud tegevusvaldkondade EBITDA marginaalide näitajad võrrelduna 2009.aasta esimese kvartaliga. Kalatoodete segmendi brutokasum kasvas, samas kui brutokasumi marginaal vähenes. Põhjuseks eelkõige kalatoodete segmendi 26,4%-line hüppeline käibe kasv, mis võimaldas hoolimata marginaali langusest teenida absoluutväärtuses suuremat kasumit. Kalatoodete käibe kasvule avaldas positiivset mõju lihavõttepühade sattumine esimesse kvartalisse (2009. aastal olid lihavõttepühad aprillis) Maailmaturul on seoses Tšiili kalakasvatustes leviva taudiga toorkala (peamiselt lõhe ja forelli) hind tõusnud aastatagusega võrreldes ca 30%, samas lõpptoodete hind pole Soome jaekaubanduses kui põhilisel turul veel sel määral tõusnud. Maailmaturu hinnatõus avaldab negatiivset mõju kõigile kalatööstustele, Premia Foods on võrreldes konkurentidega hinnatõusust vähem mõjutatud, sest vajaminevast kalast 40% kasvatatakse ise.
Seotud lood
Premia Foodsi laenude refinantseerimise vajaduse tingisid paranenud finantsseisund, langenud intressimäärad ja võimalus säästa intressikuludelt.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.