Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: Eesti Energia võib börsile viia järgmine valitsus
Tänavu pole Eesti Energia börsiplaanidest mõtet rohkem rääkida, see on küsimus järgmise valitsuse jaoks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Väljatöötatud IPO-prospekt ei ole tühja läinud töö – see ei saa lihtsalt praegu sajaprotsendilist rakendust, kinnitas ta. "Me oleme teinud ühe ettevõtte väga põhjaliku ja erapooletu röntgeni," lisas minister.
See on pilt mitte ainult hetke olukorrast vaid kogu keskkonnast, see on hindamatu tegelikult ka riigipoolsete kapitalipaigutuste osas, kinnitas Parts. "Samuti on see hindamatu ka ettevõtte igapäevasel strateegilisel juhtimisel," lisas ta.
Ministri sõnul annab prospekt poliitilisel tasandil väga palju tarkust. Räägime väliskeskkonna muudatustest, mis Põhjala energeetikas juhtuma hakkab, milline on õlitööstuse perspektiiv, nimetas ta. "See töö, mis on tehtud, on hädavajalik röntgen,“ lisas Parts.
Tema sõnul ei maksa tänavu Eesti Energia börsiplaanidest enam juttu teha, küll aga 2011. ja 2012. aastal. "Ma arvan, et järgmise valitsuse ja riigikogu jaoks on see jälle üks küsimus," möönis ta.
Kuna kõne all on ikkagi energiafirma kapitalivajadus seitsme miljardi krooni ulatuses, siis riigipoolse raha paigutamise hea külg on see, et seda saab teha samm sammult, sõnas Parts. "Iga järgmise otsuse juures on hea küsida, kas on mõistlik panna sisse maksumaksja raha või kaasata kapitali turgudelt," toonitas ta.
Ministri hinnangul pole kõiki perspektiivseid arenguid energeetikas arvestades võimalik seda küsimust laualt ära panna.
Küsimus pole ainult Eesti Energias, see on laiemalt meie majanduskeskkond, see on küsimus, kuidas me suudame meelitada kapitali Eestisse, see on küsimus, kas suudame luua investeerimisvõimalusi eesti inimestele, erinevatele pensionifondidele, rääkis Parts. "Peame arvestama sellega, kui riik võtab laenu, sulgeme me mitmed võimalused muudeks vajalikeks riigi investeeringuteks, mille jaoks me ei saa kapitali küsida," märkis minister.
Majanduses laiemalt jääb küsimus õhku, mis võimaluse me praeguses majandusolukorras välistasime, rääkis Parts. Hea argument IPO tegemiseks oli tema ütlusel olukord rahvusvahelistel kapitaliturgudel. "See on puhas spekulatsioon, aga me ei suuda ette näha, mis oleks olukord juunis olnud. Ja kaugeltki ei oska me näha, mis olukord on 2011," möönis ta. "Kas kõige halvem hetk oleks täna olnud, seda ei oska öelda," lisas minister.
Kui me vaatame eesti majanduse aktiivsuse tõstmist, majandust laiemalt, siis selline rahvusvahelistele kapitaliturgudele minev otsus looks täiendavaid võimalusi, rääkis Parts.
Puhtalt energeetika osas saavutatud kokkulepe on hea, oli minister rahul, sest lahendati kõige olulisem küsimus – kas energeetika investeeringutega minnakse edasi.
"See oli täna poliitiline maksimum," kirjeldas Parts valitsuse otsust mööndes, et loodeti küll rohkem. "Kindlasti annab ta võimaluse ilma igasuguste takistusteta Eesti Energia investeeringu kava täitma asuma, mis on väga positiivne," toonitas ta.
Seotud lood
LHV Panga analüütik Sten Pisang tõdes, et Eesti Energiast oleks kindlasti saanud siinse börsi uus lipulaev, mis oleks meelitanud välismaiseid börsiinvestoreid.
Valitsus kahtles finantsturgude olukorras, mistõttu arvati paremaks Eesti Energias hoopis omakapitali suurendada, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles Äripäevale, et valitsuse eilne otsus ettevõttes omakapitali suurendada, on neile suureks tunnustuseks.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele