On selge, et avalikult sellest rääkida ei saa, vastas ASi Hekotek juht Heiki Einpalu otseselt päevaküsimusele, kuidas kaitsed enda ettevõtet tööstusspionaaži eest.
„Võib ju nii kaitsta, et kedagi ei usalda ja üldse ei lase kedagi ligi, kuid meie ala spetsiifika on selline, et iga projekt erineb teisest,“ laiendas Einpalu oma vastust. „Mingit standardtoodet, mida võiks varastada, meil pole. Ka patenteeritud lahendusi pole meie valdkonnas väga palju.“
Einpalu sõnul pole jooniste varastamine arvutist lihtne, sest seda peab ikkagi oskama. „Hoiame oma andmetel ja inimesel, kes andmetega kokku puutuvad, kahtlemata silma peal, et avastada vargus võimalikult kiiresti,“ võttis Einpalu oma lühikommentaari kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Meie sektoris ei ole see kuum teema, vastas Tarmel Furniture OÜ juht Aare Paloots esimese hooga päevaküsimusele, kuidas kaitsed enda ettevõtet tööstusspionaaži eest.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001