On selge, et avalikult sellest rääkida ei saa, vastas ASi Hekotek juht Heiki Einpalu otseselt päevaküsimusele, kuidas kaitsed enda ettevõtet tööstusspionaaži eest.
„Võib ju nii kaitsta, et kedagi ei usalda ja üldse ei lase kedagi ligi, kuid meie ala spetsiifika on selline, et iga projekt erineb teisest,“ laiendas Einpalu oma vastust. „Mingit standardtoodet, mida võiks varastada, meil pole. Ka patenteeritud lahendusi pole meie valdkonnas väga palju.“
Einpalu sõnul pole jooniste varastamine arvutist lihtne, sest seda peab ikkagi oskama. „Hoiame oma andmetel ja inimesel, kes andmetega kokku puutuvad, kahtlemata silma peal, et avastada vargus võimalikult kiiresti,“ võttis Einpalu oma lühikommentaari kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Meie sektoris ei ole see kuum teema, vastas Tarmel Furniture OÜ juht Aare Paloots esimese hooga päevaküsimusele, kuidas kaitsed enda ettevõtet tööstusspionaaži eest.
ABB-ga seonduvalt tuleb esmalt silme ette suur rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, kuid Eestis on sellel kuvandil väga konkreetne ja käegakatsutav sisu: siin tegutseb täismahus sagedusmuundurite tehas, kus on olemas kõik peamised lülid alates tootmisest kuni tootearenduse ja testimiseni. Just see kõik-ühe-katuse-all mudel on põhjus, miks Eestis tehtav inseneritöö ei ole lihtsalt joonestamine või teooria, vaid päriselt suure ning globaalse mõjuga tehnoloogia loomine.