Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad üritavad ühiselt väikseid tuulikuid toota
Paari päeva eest loodi tuuleenergia klaster, mille üks eesmärk on tuuleenergia elektrijaamade planeerimine ja püstitamine Eestis.
"Kuna Eesti on hea tuulepotentsiaaliga maa, siis on igati mõistlik arendada selle sektori tehnoloogiaid ja teenuseid eesmärgiga neid tulevikus eksportida," rääkis OÜ Nelja Energia ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWPA) juhatuse esimees Martin Kruus.
EWPA kommunikatsioonijuht Tuuliki Kasonen-Linsi selgitas, et klastri eesmärk on välja arendada väiketuulegeneraatori pakettlahendus. "Eestis ei ole praegu võimalik ilma eelteadmisteta endale väiketuulikut soetada," möönis Kasonen-Lins.
Samas on Eestisse jõudmas energiaühistute laine - esmaspäeval allkirjastasid üheksa ettevõtet tuuleenergia klastri loomise konsortsiumilepingu.
"Me oleme Euroopa suhtarvudes üsna edukad ning miks mitte oma oskusteadmisi tuuleenergeetika sektoris edasi arendada ja klastri abil ka väljapoole müüa," ütles allkirjastajate seas olnud Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman.
Konkurentsieelis teiste ees
Energiasektori tööstusprojektide ehitusega tegeleva ASi Scanweld müügidirektori Gert Hendrikso sõnul annab klastri tegevustes kaasalöömine üsna ruttu konkurentsieelise vähemteadjate ees.
"Pole vist keeruline ennustada tuuleenergia sektori kiiret kasvu ning müüt koledatest ja lärmakatest tuulikutest on inimeste teadlikkuse suurenemisel asendumas reaalsusega, et tuulikud sobituvad keskkonda hästi ja annavad suurel hulgal rohelist energiat," mõtiskles Hendrikso.
Tuuleenergeetikas eksisteerivad tugevad klastrid nii Taanis kui ka Hispaanias, kellega tehakse koostööd, et õppida nende kogemustest, rääkis kommunikatsioonijuht.
Eesmärkide täitmiseks on klastri esimese kolme aasta eelarve 6,8 miljonit krooni.
Kasonen-Linsi sõnul harivad klastri partnerid plaani esimeses etapis end õppereisidel, seminaridel ja konverentsidel, samuti on ette nähtud mitmesugused uuringud. "Iga eesmärgi täitmiseks on vajalik mõni uuring, firmadel läheks nende tellimine üksinda kulukaks. Klastri alt on kasusaajateks rohkem ettevõtteid, kulu aga sama," täpsustas ta.
Teises etapis arendatakse välja väiketuulegeneraatorite pakettlahendused ning seejärel käivitatakse tuulegeneraatori komponentide tootmine.
Hetkel kuum
Kommentaar
Tõnu Lehtla, TTÜ energeetikateaduskonna dekaan
Uus aastatuhat nõuab energeetikalt uusi lahendusi, senised traditsioonilised energiaallikad ja -tootmisprotsessid on asendumas uutega. Arvestades tuuleenergia kasutamise populaarsuse kasvu ja samas sellega seotud probleeme, on tuuleenergia klastri puhul tegemist tähtsa koostöövõimalusega Tallinna Tehnikaülikooli ja ettevõtete vahel.
number36,5 miljardit eurot investeeriti tuuleenergiasse 2008. aastal, valdkonnas töötas üle 400 000 inimese.
tasub teadaTuuleenergia klastri konsortsiumilepingu allkirjastasid 9 ettevõtet:
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (Martin Kruus), Tallinna Tehnikaülikool (Peep Sürje), Eesti Maaülikool (Margus Arak), OÜ Alfacap Grupp (juhataja Peeter Sõstar), OÜ Aseri Tuul (juhatuse liige Vello Roovik), OÜ Baker (juhatuse esimees Priit Kaselaan), AS BLRT Grupp (arengusuuna juht Mark Berman), OÜ Euriko (juhatuse esimees Riko Muttik), Eesti Energia AS (Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman), OÜ Nelja Energia (juhatuse esimees Martin Kruus), AS Scanweld (müügidirektor Gert Hendrikson), AS Skinest Energia (juhatuse liige Roman Ait).
Seotud lood
Kuigi teatud ulatuses on soodsa hinna puhul võimalik ja mõistlik energiat importida, tuleb üsna palju elektrist Eestis kohapeal toota ka tulevikus. Missugused on need jaamad, mis tingimata Eestis peavad olema ja missugused mitte, küsib OÜ Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis.
Mark Berman, kes on BLRT Grupi nõukogu liige ning BLRT esindaja Eesti tuuleenergia klastris, loodab klastrilt abi turuosa kasvatamiseks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
7 küsimust, millele tasuvusanalüüs peaks vastuse andma
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele