Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi: 100 miljonit eurot suurendab Estlink 2 valmimiskindlust
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul lisab Euroopa Komisjoni põhimõtteline otsus toetada Estlink 2 merekaabli rajamist 100 miljonit euroga olulist kindlust Eesti-Soome teise ühenduse valmimisse.
Euroopa Komisjoni eilse otsusega eraldatakse 910 miljonit eurot 12 elektrivõrkude vastastikuse sidumise projektile, sealhulgas ka 100 miljonit eurot Estlink 2 projektile.
"Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis langetab Euroopa Komisjon lõpliku rahastamisotsuse sel kevadel," ütles Veskimägi.
Veskimägi sõnul jätkab Elering jõupingutusi kõigis suundades, et Estlink 2 oleks võimalik anda 2014. aasta algusest turu käsutusse ja seeläbi suurenada Eesti elektri varustuskindlust. Tehnilised ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt, praegu on oluline saada kokku finantseerimisskeem ca 300 miljoni eurose investeeringu tegemiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Estlink 2 on oma mastaabilt ja keerukuselt Eesti mõistes suure väljakutsega projekt. Rajatav 170kilomeetrine ühendus, millest merekaablit on ligi 140 kilomeetrit, ületab oma 650 MW võimsuse juures kaks kolmandikku aastasest keskmisest tarbimiskoormusest Eestis ja on rohkem, kui tarbiti keskmiselt 2008. aasta suvel elektrit," lisas Veskimägi.
Elering OÜ võttis reedel ehitajatelt vastu Eesti Elektrijaama ja Püssi alajaama vahelise rekonstrueeritud 330kilovoldise kõrgepinge õhuliini, mis on osa merekaabli EstLink2 ettevalmistustöödest.
Valitsus andis täna loa ligi viis
miljardit krooni maksva Eesti-Soome teise merekaabli Estlink 2 rajamiseks,
mis aitab suurendada Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.