Autor: Maire Kasemaa • 1. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuu aega enne elektri vabaturu käivitumist on Eesti Energial sõlmitud Eesti vabaturu tarbijatega elektri müügilepinguid kogumahuga 475 gigavatt-tundi. See moodustab elektri vabaturu kogumahust hinnanguliselt 30 protsenti, teatas ettevõte.

„Suurklientidel on võimalik valida, kas fikseerida elektri hind ning kaitsta ennast sellega hinnakõikumise eest börsil, fikseerida hind osaliselt või osta elektrit hinnaga, mis kujuneb börsil. Selgitame klientidele ühe või teise valiku eeliseid ning pakume võimaluse sõlmida leping nii lühemateks kui ka pikemateks perioodideks. Seni on ettevõtted eelistanud fikseeritud hinnaga lepinguid aasta lõpuni, mis tagavad neile stabiilsetel tingimustel sisendressursi,” ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

„Meil on hea meel, et jätkame ka vabaturu tingimustes sel aastal koostööd selliste meie suurklientidega nagu näiteks Rakvere Lihakombinaat, Ekseko, Saku Õlletehas, A. Le Coq ja teised,“ lisas Rink.

Eesti Energia on teinud vabaturu elektripakkumise kõigile ligi 230 suurtarbijale ning jätkab läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks. Sõlmitud lepingute maht viimase nädalaga kahekordistus.

1. aprillist peab umbes 230 suurklienti, kes tarbivad ühes kohas üle 2 gigavatt-tunni aastas, ostma elektrienergiat vabaturult. Edaspidi ei ole suurtarbijate jaoks elektri hind riiklikult reguleeritud, vaid sõltub elektri turuhinnast.

Keskmiste ja väikeste ettevõtete ning majapidamiste elektrihind jääb 2013. aastani riiklikult reguleerituks.

Lätis avanes elektriturg mais 2008 ning Leedus selle aasta jaanuaris. Eesti Energia turuosa on Lätis ligi 6 protsenti ning Leedus on sel aastal sõlmitud esimesed vabaturu lepingud.