Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Savisaar: miks Eesti Energia teema minister Partsu meelest klassiviha õhutab?
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Tallinnas majanduskonverentsil „Kui palju maksab Eesti Energia?“, et Eesti Energia tähendus riigile ja rahvale on märksa mitmekihilisem, kui hõlpsasti hinnatav turuväärtus.
„Eesti Energia on kasumlik ettevõte,“ ütles Savisaar. „Selle taustal tundub soov alustada läbi börsileviimise kontserni hiilivat erastamist, enam kui kummaline. Osale poliitikutest on Eesti energia olnud läbi ajaloo tulu tõotav müügiartikkel, mitte riigi ja rahvuse säilimist arvestav strateegiline ettevõte.“
Savisaare sõnul tundub valitsusliikmetele aktsiate müük niivõrd oluline, et kõneldes ühiskonnas vallandunud diskussioonist kardab majandusminister Juhan Parts klassiviha õhutamist.
„Millistest klassiviha õhutajatest minister kõneleb, ega ometi lugupeetud akadeemikutest, kes oma märgukirjas tõmbavad paralleele NRG nurjunud tehinguga ja hoiatavad teist korda sama reha otsa astumast?,“ küsis Savisaar.
„Endel Lippmaa sõnul on Eesti Energia börsileviimine algus samale protsessile, mis juhtus Telekomiga, kui see oluline ettevõte libises märkamatult välisinvestorite kätte. Lippmaa sõnul võiks Eesti Energia puhul talitada riik samuti kui Tallinna Sadamaga, kelle kapitaliprobleemid rahasüstiga leevendati. Sel juhul poleks istuval majandusministril tarvis klassiviha õhutamise pärast meelt heita.“
Savisaar soovitas mitte ajada liiga laiaks erinevate projektide osakaalu, millega Eesti Energia tegeleb.
„Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid,“ küsis ta.
Ka pidas Savisaar vääraks vabariigi valitsuse poliitikat võimaldada Eesti Energial küll laenu võtta, aga seejärel need laenusummad teisipidi energiaettevõttest dividendidena ära korjata ning kulutada riigieelarve aukude lappimiseks.
Keskerakonna esimehe sõnul tuleks paljude arvavates selle asemel, et tegeleda tuumaprojekti ning tuulikuparkide rajamisega, pöörata tähelepanu Eesti traditsioonilisele energeetikale, seda enam, et uued tehnoloogiad võimaldavad ka selles osas senisest märksa loodussäästlikumat tootmist.
„Kuid ehk polegi seni argumendiks toodud loodushoid põlevkivienergeetikas põhiprobleemiks, sest Eesti on rahvusvaheliselt tuntud saastekvootidega äritseja,“ märkis Savisaar.
Savisaar ütles, et samal ajal kui Eestis vaieldakse oma tuumajaama rajamise üle, tekkis Ignalina sulgemisega Baltikumi turul suur lisaenergia vajadus, sest seni andis Leedu tuumajaam rohkem kui 30% vajaminevast elektrist kogu Baltikumis.
„Selle augu oleksime võinud täita oma põlevkivienergiaga, teenides miljardeid kroone tulu,“ märkis Savisaar.
Hetkel kuum
„Täna tuleks täie otsustavusega ning ilma klassiviha kartmata küsida, kellele oli kasulik uute energiaplokkide rajamist pidurdada ning kas kiire börsileviimine vabastaks praeguse valitsuse vastutusest riigile kahjulike otsuste vastuvõtmise eest, kasulikega viivitamise arvel? Et elektri eksport suurenes eelmisel aastal 18%, on väike lohutus, kui teame, et see oleks võinud kasvada kordades. Tegemist on järjekordse märgiga, et riigi energeetikaperspektiivid ja Eesti Energia arenguvisioon pole iga kord loogiliselt läbi mõeldud.“
Savisaar ütles, et riigiettevõtte börsile viimisega ei paraneks Eesti inimeste elektriga varustatus ega alaneks sissetulekutega võrreldes põhjendamatult kõrge hind.
„Liitumiste ja teenuste hinnad on praeguse majandussurutise tingimustes tõusnud põhjendamatult kõrgeks, seda enam, et tarbijal on nende kujunemise kohta võimatu selgitust saada,“ väitis Savisaar.
Seotud lood
Eesti Energia teatel maksti riigieelarvesse dividende 2008/2009. majandusaasta puhaskasumi ulatuses ehk 1,36 mld krooni.
Eesti energiasektor vajab lähema 15 aasta
jooksul sada miljardit krooni investeeringuid, ütles majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna riigikogus energeetika arengukava
tutvustades.
Eesti Energia ei ole kunagi varem tegutsemise ajaloos nii palju elektrit eksportinud, kui eelmisel nädalal, mil elektrinõudlus ja seeläbi ka hind Nord Pooli energiabörsil lakke kerkis.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
4
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
5
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele