Eesti tööstusmaastikku sondeerinud Briti eksperdid tõdesid, et siinsed firmad hiilgavad küll suurepäraste teadmiste ja kaasaegse tehnoloogiaga, kuid konkurentsivõimet pärsib juhuslik tootmiskorraldus.
EASi algatusel 140 tootmisettevõttes korraldatud uuring näitas, et tootmise planeerimises valitsev kord on algeline, kõhutundel ja kollastel märkmekleepsudel põhinev. Sellisesse süsteemi, õigemini süsteemi puudumisse takerduvad aga ideede alged, efektiivsus ja ekspordivõimekus.
Info ühildamiseks on loodud kahte tüüpi majandustarkvara. Lokaalsed lahendused on odavamad ja paindlikumad, need ühendavad paari üksust, näiteks tootmist ja ladu. Terviklikud tarkvaralahendused on kallimad, kuid see-eest funktsionaalsed, ühendades kõiki ettevõtte osasid.
Premia tüdis paberist Veel mõni aasta tagasi ei erinenud ka Premia Tallinna Külmhoone tootmine kuigivõrd eespool kirjeldatust. Premia IT-arendusjuhi Kalvi Teringi sõnul tehti suurem osa rehkendustest paberil ja andmeid tuli neli-viis korda ümber kirjutada. "Nii selgus tavaliselt keset päeva, et toorainet tuleb laost juurde tuua. Ja et ladu asub kaugel, tekkisid logistikas tõrked," kirjeldas ta.
Majandustarkvaraettevõtte BCS Itera ressursiplaneerimise konsultandi Urmas Pilli sõnul tehakse Eesti tööstusettevõtetes tihti ise seda endale teadvustamata topelttööd. "Juhtub, et tootmisjuhtidel on plaanid Exceli tabelites, müügiosakonnal müügiprognoosid omades, samale toormele on tarnijaid mitu, tarnijatel on tarnetingimused erinevad - arvutatakse ja kombineeritakse," rääkis Pill. Selline lähenemine võib Pilli sõnul hästi töötada vaid alustavas firmas, mitte aga keerulise, mitmest etapis koosneva tootmise korral.
Kommentaar
Valeri Pärs, ASi Plasto juhataja
Paljudel juhtudel on abi majandusinfosüsteemidest või nende vertikaallahendustest, teinekord tuleb leida spetsiaalne rakendus, mis kataks paremini tootmise eripära.
Kuigi majandusinfosüsteemide arendajad pakuvad võimalust luua vajalik funktsionaalsus, tasub seda siiski kaaluda, sest selline arendus võib minna kordades kallimaks spetsiifilisest lahendusest ning tulemus ei pruugi vajadusi rahuldada.
Kui on tunda, et teadmisi napib, tasub kasutada erapooletuid konsultante või tarkvaraaudiitoreid.
hinnad
*Jälgimise tõhustamine on investeering*500-1500 kr kulub töökoha kohta kuus AutomatWebi tootmise planeerimise ja jälgimise programmi eest.*1000 kr töökoha kohta kuus tuleb maksta ProdMasteri tootmistarkvara kasutamise eest.*100 000 kr keskmiselt kulub seadmete soetamisele, kui rakendada tootmise jälgimis- ja markeerimissüsteeme Navision ja Axapto (Microsoft Dynamics NAV ja Microsoft Dynamics AX).*Microsoft Dynamics NAV rendimakse töökoha kohta 1000-1300 kr kuus + km.Allikas: Äripäev
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 12:38
BNT Galva kolis kasutatud pulbervärvimisliini: mida projektist õpiti?
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele