Lockheed Martini raketipüüdurrakettide tellimused neljakordistuvad ja Raytheoni omad kolmekordistuvad Pentagoni ümbervaadatud Euroopa raketikaitseplaani kulutusteplaani kohaselt, vahendab Bloomberg.
2011-2015 eelarveaastal kasvatatakse kulutusi raketikilbile 4,6 miljardi dollari võrra võrreldes eelmise aasta kavaga. See raha ostab 147 Lockheedi Thaad maismaal baseeruvat püüdurraketti lisaks tellitud 48-le, 75 Raytheoni maal- ja merel baseeruvat SM-3 raketti lisaks juba tellitud 30-le, kaks täiendavat maismaal paiknevat radarit ja muud varustust.
Kasvav kuludeplaan peegeldab president Obama septembris vastu võetud otsust loobuda raketitõrjesüsteemisdest Poolas ja Tšehhis, mis kaitsnuks Euroopat Iraani kaugmaarakettide eest.
Uus plaan kasutab olemasolevaid maal ja merel paiknevaid raketitõrjesüsteeme lühi- ja keskmaarakettide vastu, kuna USA luure andmetel liigub Iraani just selliste rakettide arendamise poole, kuna kaugmaarakettide arendamine ei ole nii edukaks osutunud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väljapakutud kulutused on allkirjastatud kaitseminister Robert Gatesi poolt 23. detsembril ja laialt levitatud USA kaitseministeeriumis.
Raketikaitse paigaldamine läheb välja aastasse 2020.
Raytheoni aktisa hind tõusis 0,9 protsenti, 54,20 dollarile. Lockheed Martini aktsia hind langes 0,4 protsenti, 76,60 dollarile.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.