Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aknatootjad panustavad energiasäästlikkusele
Et püsida konkurentsis ning suurendada
akende soojapidavust, on aknatootjad hakanud tasapisi juurutama tootmisse
sissepoole avanevaid nn saksa-tüüpi aknaid, mis on senisest kümme millimeetrit
paksema lengi ja raamiga.
Ühena esimestest hakkas selle aasta alguses turul enim levinud 68 millimeetri paksuse lengi ja raamiga akna kõrval 78 millimeetri paksuse lengi ja raamiga akent tootma näiteks Järvamaal asuv AS Viking Windows, suvel käivitas energiasäästlikumate akende tootmise Eesti vanim, 20 aastat puit- ja puit-alumiiniumaknaid tootnud AS Lasita Aken. Mõlemad aknatootjad teevad vaid nõndanimetatud rätsepatööd ehk toodavad aknaid konkreetsele tellijale, masstoodangut ja toodangut lattu nad ei tee.
Lasita Akna tegevdirektori Helena Randoja sõnul on nõudlus uue tootesarja Lasita Softline 78 ja 78 ES järele oktoobris tuntavalt tõusnud ja hõlmab novembris tellimisportfellist juba viiendiku. „Kuna selle aasta algusest peavad majadel olema energiamärgised, annavad renoveeritavate hoonete ja uusehitiste projekteerijad kohe juhiseid, millistele nõuetele vastavaid soojapidavaid aknaid-uksi tasub soetada,“ põhjendas Randoja peamiselt Eesti eratellijate huvi energiasäästlikumate toodete vastu. „Järgmisena võtame käsile aga Skandinaaviamaades levinud väljapoole avanevate nn taani-tüüpi akende parendamise.“
Randoja andmeil investeerisid nad uue tootesarja tootmiseks kokku 1,2 miljonit krooni, millest pool läks kaasaegsetele nõuetele vastava tooteperekonna tootmiseks vajalike lõiketerade ostmiseks ja teine pool klaasliistude kokkupanemise seadmele. Uute, paksemate akende hinnavahe võrreldes 68 millimeetrise lengi ja raamiga akendega on 10-25 protsenti.
Randoja ütles, et Saksa lõiketerade tootja esitatud arvutused näitavad, et nende teradega töödeldud 78 millimeetrise lengi ja raamiga puitakna konstruktsiooni soojapidavust väljendav u-väärtus on 0,98-0,86 W/m2K (tavalise, 68mm akna u-väärtus on 1,4 W/m2K). „Põhjalikum tehnilise informatsiooniga eurosertifikaat ehk CE-märk uute akende kohta on veel menetlemisel,“ täpsustas Randoja. „Samuti teeb Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabor meie toodetele auditit, mille tulemused saame jaanuari algul.“
Viking Windowsi juhatuse esimehe Toomas Agasilla sõnul on ka Eestis teadlikke kliente, kes soojapidavamaid aknaid tahavad. „Eestis ametlikult soojapidavuse normatiive määratud veel pole, kuid sellega tegeletakse ja ilmselt need ka kunagi kehtestatakse,“ lausus Agasild. „Mujal maailmas on need kehtestatud, näiteks Norras on u-väärtuseks 1,2 ja Soomes ligi 1, ja ega Eesti saa siin maha jääda.“Agasild ütles, et nemad hakkasid sissepoole avanevaid aknaid ehk nn saksa-tüüpi aknaid tootma selle aasta algusest. „Varem me sellist tüüpi aknaid üldse ei tootnud ja kui hakkasime tootma, siis läksime kohe laiema lengi ja raami peale,“ rääkis Agasild. „Uut tüüpi aknad on meie jaoks praegu veel pigem niššitoode, nende osakaal küünib umbes viiendikuni.“
Seotud lood
Kümme millimeetrit paksem aknaleng ja raam
ei suurenda akna soojapidavust, kinnitas Eesti suurima aknatootja Glaskeki
tütarettevõtte ASi Galskek Tartu juhataja Gennadi Jõgi.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele