Eesti Energia esitas sellel nädalal
Häädemeeste vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlused üheksa tuuliku
püstitamiseks valla eri piirkondadesse, kuus neist on plaanitud eraomanike
maale.
„Kuna kuus tuulikut üheksast paiknevad eraomanike maadel, siis meie järgmine samm ongi kõigi maaomanikega kontakti võtmine. Lubades tuuliku enda maale, on võimalik selle eest saada mõistlikku kompensatsiooni, täpsemalt lepime selle maaomanikega kokku juba läbirääkimiste käigus,“ rääkis Eesti Energia Taastuvenergia projektijuht Eero Saava.
Tuulikute asukohad on valitud lähtuvalt Pärnu maakonna tuuleenergia arengualade teemaplaneeringust, kus on määratletud teatud valdade rannikuala tuuleenergia arengualana.
„Häädemeeste vald on mandril üks tuulerikkamaid piirkondi ning soovime neid tuuli rakendada taastuvenergia tootmises. See parandaks oluliselt piirkonna varustuskindlust ning looks perspektiivis uusi võimalusi kohalikele ettevõtetele praktiliselt piiramatu elektri tarbimise võimaluse näol,“ sõnas Saava.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuulikud paikneksid kuni ühe kilomeetri kaugusel praegusest Häädemeeste-Ikla vahelisest õhuliinist ning vähemalt ühe kilomeetri kaugusel üksteisest. Kõigi tuulikute asukohad on vastavalt nõuetele planeeritud elamutest vähemalt 500 meetri kaugusele.
„Paigaldatavad tuulikud peaksid olema suuremat tüüpi, sest need pöörlevad aeglaselt ja on kokkuvõttes väiksema mõjuga. Alternatiiviks oleks panna rohkem väiksemaid tuulikuid, aga see mitmekordistaks tuulikute arvu ja ei oleks kohalike seisukohast parim lahendus,“ lisas Saava.
Eesti Energia pikaajalised eesmärgid on energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine ja tootmisportfelli mitmekesistamine taastuvate energiaallikate abil loodava energiaga. Suvel valmis Aulepa tuulepark ning ettevõte plaanib tuuleparkide rajamist ka Paldiskisse ning suletud tuhaväljale Narvas. Lisaks maismaa tuuleparkidele soovib ettevõte arendada ka meretuuleparke ning on selleks uurinud võimalikke alasid Liivi lahes.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?