Kardan, et ilma suurte investeeringuteta
põhjalikku läbilööki Eesti õlleturul ei tee, kommenteeris Karksis asuva
õlletehase turuletulekut ASi A. Le Coq juhataja Tarmo Noop.
„Õlletööstuses on tehnoloogia väga kallis ja seetõttu pole ka pilet turule odav,“ ütles Noop. „Arvan, et alla 200-300 miljoni krooni ei saa mitte mingisugust piletit lunastatud.“
Seni veini ja siidrit tootnud AS Karme investeeris õlletootmise taaskäivitamisse umbes 10 miljonit krooni. Karksi õlletehas tuli oma legendaarsete õlledega pärast ligi kaheksa aastast pausi taas turule tänavu suvel.
Noobi kinnitusel jääb ellu vaid see, kellel on kvaliteetne toode. „Olen alati rõhutanud, et kvaliteet on igal alal põhiline,“ lausus Noop. „Kvaliteet ei anna isegi konkurentsieelist, aga kui sul kvaliteetset toodangut ei ole, siis ei tasu üldse üritadagi.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Noop ei soovinud vastata küsimusele, kas ta on Karksi õlut maitsnud. „Me ei kommenteeri teiste tootjate toodangut,“ põhjendas ta.
Seotud lood
Suvel taas pärast ligi kaheksa-aastast
pausi Karksis õlletootmise käivitanud AS Karme rõhub oma vanadele õllemarkidele
ning laagriõlle klassikalisele tootmistehnoloogiale.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.