Saksa naisterõivaste firma Escada teatas
ettevõtte päästmisplaani nurjumisest ja kavatsusest esitada pankrotiavaldus veel
sel nädalal. Pankrot peaks päästma moemaja täielikust hävingust.
Eile kell 15 kukkus tähtaeg, mil 200 miljoni euro väärtuses ettevõtte võlakirjade omanikud pidid teatama, kas nõustuvad vähendama oma nõudeid kuni 60% võrra ja muutma need uueks laenuks. Nõus oli 46% ehk ettepanek kukkus läbi, vahendas Deutsche Welle.
Tänasel koosolekul pidi nõukogu otsustama elulisi küsimusi. Eilse päeva esimese poolega kukkus Escada aktsia 28%. Analüütikute sõnul on see märk äärmiselt raskest olukorrast. Juba mitu nädalat on ettevõtte juhtkond hoiatanud raskest finantsseisust, samuti pikendati korduvalt võlakirjaomanikele otsustamiseks antud aega.
Eksperdid pidasid ettevõtte pakutud lahendust võlakirjade vormistamisest uueks laenuks juba algusest peale investoreile väga riskantseks. Taolisi päästelahendusi pakkusid välja suuromanikud vennad Michael ja Wolfgang Herz koos tegevjuhtidega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
21% Escada aktsiate omanik on Šveitsis resideeruv Venemaalt pärit Eesti kodanik Rustam Aksjonenko. Veel 2006. a hinnati tema investeerimisfirmale Finartis kuuluvat 27%list osalust Escadas 100 miljonile eurole. Endise Vene ministri poeg Aksjonenko on ka siinmail majanduslikult aktiivne olnud. Kodakondsuse sai ta Andrus Ansipi valitsuselt 2007. a eriliste teenete eest.
Escada 2009. I poolaasta käive oli 151 miljonit eurot, töötajaid on 2300. 2007-2008 majandusaasta kahjum oli 70,3 miljonit eurot ja käive langes eelnevaga võrreldes 15%.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.