Uuring: Eesti naised on tuumajaama vastu, mehed poolt

Saksamaa mõjuka mõttekoja Energy Watch Group hiljutisest uuringust ilmnes, et tuumaenergiat mittepooldavad riigid on taastuvenergia edendamisel saavutanud silmnähtavaid tulemusi. Riigid, kus pole öeldud selget ei-d või toetatakse tuumaenergiat, on taastuvenergia kasutuselevõtt takerdunud ja kordades väiksem.

Eestisse tuumajaama ehitamise tähtaegadest pole põhjust rääkida, kuni pole vastavat seadustikku, leiab Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.

Hiljuti võeti Riigikogus vastu Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Ühe olulise peatükina käsitletakse arengukavas ka tuumaenergiat.

Eesti tuumajaama idee sai alguse ühest mäletamisväärselt piinlikult mõttetust, majandusminister Edgar Savisaare ette valmistatud Energiamajanduse Arengukavast - dokumendist, milles polnud sõnagi tuumajaamast ja millele tagasi vaadates oli peaminister Andrus Ansip sunnitud näo säilitamiseks tegema kiirvisiidi Leetu. Sellest saati on tuumajaama teema olnud üks puuslik või miraaž.

Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?