Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu uus elektrijaam tõotab tagada stabiilsema soojahinna
Täna sai nurgakivi järgmise aasta lõpus
valmiv 1,35 miljardit krooni maksev Pärnu elektri- ja soojusenergia
koostootmisjaam.
Uues Pärnu elektrijaamas kasutatakse puitkütuseid ja freesturvast. Kohalikku päritolu kütuste hind on olnud oluliselt stabiilsem ja nende kasutamine vähendab Eesti sõltuvust importkütustest, vahendas ERR.
"Jaam ei mõjuta tõenäoliselt Eesti elektrihinda oluliselt, sest see katab ainult osa kohalikust tarbimisest. Siiski annab see juurde varustuskindlust ja loob majandusliku aluse odavamat soojusenergiat toota", lisas Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut.
Maa-alused tööd on uues elektrijaamas juba tehtud. Jaama enda ehitus annab tipp-perioodil tööd kuni 300 ehitajale.
Seotud lood
Fortum Termest AS ehitab Pärnusse Niidu
tänavale 1,35 miljardit krooni maksva soojust ja elektrit tootvat
koostootmisjaama. Jaama elektriline võimsus on 24 MW ja soojuslik võimsus 50
MW.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
1
Analüütik: sõltuvalt toorainest oleks meil võimalus väärindamise mahtu kasvatada, näiteks teravilja või piima puhul
3
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
“Palkad noore tegevjuhi, aga vormid teda nõukogude-aegse süsteemi järgi, siis pole muudatusi juhtimises loota”
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Analüütik: sõltuvalt toorainest oleks meil võimalus väärindamise mahtu kasvatada, näiteks teravilja või piima puhul
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele