Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rakvere Lihakombinaadi käive ületas kahe miljardi piiri
Rakvere Lihakombinaadi (RLK) kontserni
käive ületas 2008. aastal kahe miljardi krooni piiri, olles 14% ehk 263,8
miljonit krooni suurem kui 2007. aastal, selgus ettevõtte majandusaasta
aruandest.
RLK käive 2008. aastal oli 2,1 miljardit krooni. 61% käibest tuli Eestist, 26% Lätist ja 10% Leedust ning 3% moodustas muu eksport. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 73 miljonit krooni, mis on aga 52 miljonit ehk 41,6% väiksem kui 2007. aastal.
Majandusaasta aruandes põhjendatakse firma tulemusi tooraine hinnatõusuga, mis oli omakorda tingitud teraviljahindade järsust kasvust 2007. aasta lõpus ning energiakulude suurenemisest. "Langeva nõudluse tingimustes ei olnud võimalik kasvanud kulubaasi hinnatõusu kaudu kompenseerida," lisati aruandes.
Müügimaht, mis oli 0,7% suurem kui sellele eelnenud aastal, moodustas kokku 54 412 tonni. Kontserni juhatus tegi ettepaneku jaotamata kasum dividendidena mitte välja maksta vaid reinvesteerida põhitegevusse.
RLK turuosa on võrreldes 2007. aastaga langenud 32% 31,7ni. Turuosa vähenemine tulenes peamiselt singiliste ja poolsuitsuvorstide tooterühmast, kus konkurendid hõivasid turgu odavamate toodete kaudu, märgib lihakombinaadi majandusaasta aruandes.
Viinerite tarbimise koguturg kasvas 2008. aastal 6,6% võrreldes sellele eelnenud aastaga. RLK investeeris viineriliini uuendamisse vaadeldaval aastal 130 miljonit krooni. 2008. aasta detsembriks oli Rakvere tööstuse turuosa viinerites 55,6% (52,3% 2007. aastal). TNS Emori uuringu andmetel ulatus RLK kaubamärgi ostjaskond Eestis 79%ni.
Kolmele juhatuse liikmele maksti tasudena kokku 10,65 miljonit krooni. 2008. aasta esimesed kuud oli juhatuses lisaks praegustele liikmetele Anne Merele, Meelis Pihlakale ja Siim Kallastile ka Janek Kalbin ja Olle Horm.
2008. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 1374 inimest, aasta varem 1369. Eelmise aasta lõpus töötas RLKs 909 inimest.
Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõtted on AS Ekseko, AS Rigas Miesnieks.
Valga Lihatööstus teenis mullu kahjumit
Suuruselt teine lihatöötleja Rakvere Lihakombinaadi järel Valga Lihatööstus sai mullu 383,5 miljoni kroonise müügikäibe juures 67,9 miljonit krooni kahjumit. 2007. aastal oli 358,3 miljonit krooni tulu teeninud lihatööstus miinuses 38 miljoni krooniga.
Kahjumit said kõik lihatööstuse tütarettevõtted, kust tuleb tööstuse toore ning kus lihatooteid valmistatakse. Võrreldes mullusega plaanib Valga Lihatööstus oma käivet tõsta viis protsenti, 401,6 miljoni kroonini. Valga Lihatööstuse omanikuks on Soome firma Atria.
Hetkel kuum
Wõro teenis ligi 10 miljonit krooni kasumit
Vorstitootja Wõro Kommerts sai mullu 180,1 miljoni kroonise käibe juures 9,1 miljonit krooni kasumit, selgus ettevõtte majandusaasta aruandest.
2007. aastal sai Wõro 154,4 miljoni kroonise käibe juures 5 miljonit krooni kasumit. Wõro Kommerts kuulub 100% Valga Lihatööstusele ehk samuti Atriale.
Maagil käive kasvas aga kasum kahanes
Maag Lihatööstuse käive kasvas 2008. aastal, kuid kasum vähenes. Ettevõte teenis 235,6 miljoni kroonise müügitulu juures 3,7 miljonit krooni kasumit, selgus majandusaruandest. 2007. aastal oli Maag Gruppi kuuluva Maag Lihatööstuse käive 212,8 miljonit krooni ja kasum 6,6 miljonit krooni.
Seotud lood
Vorstitootja Wõro Kommerts sai mullu
180,1 miljoni kroonise käibe juures 9,1 miljonit krooni kasumit, selgus
ettevõtte majandusaasta aruandest.
Rakvere Lihakombinaadi järel suuruselt
teine lihatöötleja Valga Lihatööstus sai mullu 383,5 miljoni kroonise müügikäibe
juures 67,9 miljonit krooni kahjumit.
Möödunud aastal oli AS Oskar LT müügitulu
89,5 miljonit krooni, mis kasvas võrreldes sellele eelnenud aastaga 25%.
Ettevõtte puhaskasum oli 1,7 miljonit krooni, mis jäi varasema aasta kasumile
alla.
Maag Lihatööstuse käive kasvas 2008.
aastal, kuid kasum vähenes. Ettevõte teenis 235,6 miljoni kroonise müügitulu
juures 3,7 miljonit krooni kasumit, selgus majandusaruandest.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele