Vene relvatootmine õitseb kriisile vaatamata

30. juunil avaldas Strateegia ja tehnoloogia analüüsikeskus (STAK) sõjalist toodangut tegevate ettevõtete reitingu, reastades neid käibe põhjal, kirjutas Kommersant. 2008.a. jäi sõjalis-tööstusliku kompleksi kogukäive varasemaga sarnasele tasemele ja langust pole märgata ka sel aastal. Edukaim üksikettevõte oli õhutõrjesüsteemide tootja PVO Almaz-Antei käibega 115 mld rubla (41,1 mld krooni). Haruldasena Vene relvatööstuse ettevõtete hulgas ei andnudki tema käibest suuremat osa eksport. STAK nägi tema pooleni ulatuva kodumaise käibe taga uusimate õhutõrjekomplekside S-400 suurtellimust kaitseministeeriumi poolt. Ekspordiks läksid seniitkompleksid S-300 Alžeeriasse ja „tõenäoliselt ka Süüriasse,“ märkis STAK. Tsiviiltoodangu osa oli ettevõttel sealjuures vaid 6,1%, mõnel reitingus oleval ettevõttel oli see üle poole.

Tugevaim sõjatoodangu eksportija oli lennukitööstus. Käibelt teisel kohal oli korporatsioon Suhhoi, kelle müüginumbrid tagas hävitajate Su-30 eksport Indiasse, Alžeeriasse ja Venezuelasse. Föderaalse sõjalis-tehnilise koostöö teenistuse andmeil müüs Venemaa 2008.a. välismaale relvastust üle 8 mld dollari (89,5 mld krooni) eest ja 50,4% sellest andsid õhusõidukid. Järgnes 23,4 protsendiga õhutõrjetehnika ehk Almaz-Antei toodang. Uuena tõusis reitingusse holding Vertoljotõ Rossii, varem olid sellesse kuuluvad ettevõtted loetletud eraldi. Vene kopteriehitusele oli aasta rekordiline, müüdi 122 masinat, valdav osa neist kopteri Mi erinevad modifikatsioonid. Uralvagonzavodi kolmanda koha reitingus tagas Vene raudtee suur tsiviiltellimus (61% käibest). Tänaseks on aga vagunite tellimus järsult langenud ning nõnda „militariseerub“ ettevõtte tellimuste struktuur oluliselt. Ettevõtte vastse peadirektori Nikolai Sijenko sõnul kirjutab ta lähimal ajal alla 2 mld dollarilisele lepingule tankide T-90 tootmiseks, ostjat ta ei täpsustanud. STAK hindas Uralvagonzavodi mulluseks toodanguks 175 tanki, mis on nõukogudejärgse perioodi rekord. Peale koduse kaitseministeeriumi tellimuse läks neid veel Indiasse ja Alžeeriasse.

Sõjalennunduse kasvav eksport andis tellimusi juurde ka seotud toodangut andvatele ettevõtetele: korporatsioon Taktitšeskoje i raketnoje vooruženije (raketid lennukitele), Ufaa MPO ja NPO Saturn (lennukimootorid). KB priborostrojenija (Tuula) mahtus TOPi tänu uute õhutõrjekomplekside Pantsir-S1 ekspordi alustamisele eelmisel aastal. Severnaja Verf kuulub reitingusse tänu kolme projekt 20380 („Stereguštšii“) korveti ja fregati „Admiral Gorškov“ ehitamisele Vene sõjalaevastiku tarbeks. Masinaehitustehas Arsenal tarnis ilmselt nendele samadele laevadele suurtükke, rääkis STAKi ekspert Konstantin Makijenko.

Ka sel aastal pole lepingute olulist kukkumist oodata, märkis analüüsiteenistuse „Aviaport“ juht Oleg Pantelejev. Makijenko sõnul on väikseima riskiga ekspordilepingud, kodumaise riigikaitse ostud võivad aga kriisioludes langema hakata.