Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väo Elektrijaam: saepuru ei oleks tohtinud üldse süttida
Väo Elektrijaama arendaja ja ehitaja OÜ
Digismardi juhataja Andres Taukar ütleb Äripäevale, et nende tütarettevõttele
Väo Hakkele kuuluv ja täna öösel süttinud saepurumägi ei
oleks tohtinud ühelgi juhul ise süttida.
Taukar räägib, et nende seniste teadmist järgi ei oleks tohtinud aunad mitte mingil juhul ise süttida.
"Kahju on hindamisel. Meid teeb palju murelikumaks see, et seni oleme teadnud, et aunad niisama ise põlema ei lähe. Ometi nad eile õhtul ise süttisid. Palusime enda tütarettevõttel kiirkorras üle mõõta ülejäänud saepuru ja puiduhakke hunnikud," räägib Taukar.
Elektrijaama juhi sõnul tulekahju neile praktiliselt mingisugust rahalist kahju ei põhjustanud.
"Põhimõtteliselt on ju nii, et ka hõõgumise järel söestunud materjal pestakse läbi, kuivatatakse ja aetakse ikkagi lõpuks ahju. Seega mingist majanduslikust kahjust rääkida ei saa. Elektrijaama tegevus on ka kindlustatud, kuid usun, et õnnetuse kahju omavastutuse osa ei ületa," lisab Taukar.
Seotud lood
Eile hilisõhtul lahvatas põlema Väo
elektrijaama territooriumil asunud hiiglaslik saepuru puiduhakke mägi.
Väo Elektrijaamas sünkroniseeriti
täna edukalt generaator elektrivõrguga. Elektrijaam on nüüd tehniliselt
komplekteeritud nii soojus- kui ka elektrienergia tootmiseks, teatas
ettevõte.
CNC-tehnoloogia, tööstusrobotid ja fiiberlaserid on vaid mõned märksõnad, mis on muutnud tööstuse olemust. Testi oma teadmisi viktoriinis, mille on koostanud metallitöötlusseadmete pakkuja Aider – kas tead, kes on CNC „isa“ või miks fiiberlaserid on vallutanud tööstuse?
Enimloetud
4
6
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Viimased uudised
“Kuigi majanduslanguse lõpp ja kasvu taastumine on märgiline, oleme oma potentsiaalsest tasemest kaugel maas”
Üritused
Hetkel kuum
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele