Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stora Enso boss: ka tasuta puit on praegu liiga kallis
Suure metsatööstusfirma tegevjuhi Jouko
Karvise sõnul on Soome metsatööstus praegu nii suurtes raskustes, et kui ka puud
saaks Soome metsadest tasuta, ei suudaks ainult see kõiki tegijaid päästa.
„Ainult energiamaksu ärajätmisest ei aita. Ka mitte tasuta paberipuu saamine metsaomanikelt. Ei aitaks ka see, kui meie osades tehastes jääksid töötajad pooleks aastaks ilma palgata, vaid tuleb kärpida kõiki kululiike ja seda ruttu,“ seletas Karvinen Kauppalehtile.
Tema sõnul tselluloosi valmistamine praegu Soomes ära ei tasu ning seepärast on Sunila ja Enocelli tehased pikaks ajaks tootmise peatanud. „Euroopa metsatööstus kahaneb ning kõik ettevõtted ellu ei jää,“ tõi ta perspektiivi.
Oodatust halvemaid I kvartali tulemusi näidanud Stora Enso ennustab selles kvartalis valdkonnas jätkuvalt madalat nõudlust märgatavalt allpool eelmise aasta taset. Ettevõtte värskeim saneerimisring jätab tööta 2000 inimest. Stora Enso on teatanud tootmise ümberkorraldamisest sihiga hoida kokku 250 mln eurot kulusid aastas. Vene puutollide kohta märkis Karvinen, et ettevõte ei kavatse Vene puitu importida enne, kui tollid on jäädavalt kaotatud. „Karjala puud mädanevad nüüd metsa ära,“ ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Karvinen on Soome metsatööstuse päästmiseks massiliikumise loomise eestkõneleja, tema sõnul peaks asjaga liituma riigivõim, ametiühingud ja metsaomanikud. Ta leidis, et päästemeetmete võtmiseks on aega nädalaid, kõige rohkem võib-olla kuid.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.