Kütuseärimees Heiti Hääl kavandab Pakri
poolsaarele veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist alale, mis peaks
tegelikult olema kaitsealune maa, kui Villu Reiljan poleks seda kunagi kaitseta
jätnud.
Eesti esitas 2004. aastal Euroopa Komisjonile nimekirja maadest, mis tuli kanda Natura 2000 kaitsealuste maade nimekirja, kirjutas Postimees. Lõpliku otsuse, mida võtta ja mida jätta, tegi Euroopa Komisjon, ent Brüsselile andis nimekirja ette Eesti riik, täpsemalt keskkonnaministeerium.
Juhtus aga nii, et Eesti looduskaitse asjatundjate ettevalmistatud ja Brüsselisse saadetud nimekirjad erinesid mõnevõrra, nimelt oli viimastest välja jäetud rida maid, mille puhul arendajad suutsid keskkonnaministeeriumi nii palju lobistada, et see võttis nende alad nimekirjast välja.
Üks sellistest maalappidest asub Harjumaal Pakri poolsaarel, kuhu kütuseärimees Heiti Hääl kavandab äripartneritega praegu kümneid hektareid hõlmava LNG terminali rajamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.