Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütuseärimees Heiti Hääl kavandab Pakri
poolsaarele veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist alale, mis peaks
tegelikult olema kaitsealune maa, kui Villu Reiljan poleks seda kunagi kaitseta
jätnud.
Eesti esitas 2004. aastal Euroopa Komisjonile nimekirja maadest, mis tuli kanda Natura 2000 kaitsealuste maade nimekirja, kirjutas Postimees. Lõpliku otsuse, mida võtta ja mida jätta, tegi Euroopa Komisjon, ent Brüsselile andis nimekirja ette Eesti riik, täpsemalt keskkonnaministeerium.
Juhtus aga nii, et Eesti looduskaitse asjatundjate ettevalmistatud ja Brüsselisse saadetud nimekirjad erinesid mõnevõrra, nimelt oli viimastest välja jäetud rida maid, mille puhul arendajad suutsid keskkonnaministeeriumi nii palju lobistada, et see võttis nende alad nimekirjast välja.
Üks sellistest maalappidest asub Harjumaal Pakri poolsaarel, kuhu kütuseärimees Heiti Hääl kavandab äripartneritega praegu kümneid hektareid hõlmava LNG terminali rajamist.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.