Kütuseärimees Heiti Hääl kavandab Pakri
poolsaarele veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist alale, mis peaks
tegelikult olema kaitsealune maa, kui Villu Reiljan poleks seda kunagi kaitseta
jätnud.
Eesti esitas 2004. aastal Euroopa Komisjonile nimekirja maadest, mis tuli kanda Natura 2000 kaitsealuste maade nimekirja, kirjutas Postimees. Lõpliku otsuse, mida võtta ja mida jätta, tegi Euroopa Komisjon, ent Brüsselile andis nimekirja ette Eesti riik, täpsemalt keskkonnaministeerium.
Juhtus aga nii, et Eesti looduskaitse asjatundjate ettevalmistatud ja Brüsselisse saadetud nimekirjad erinesid mõnevõrra, nimelt oli viimastest välja jäetud rida maid, mille puhul arendajad suutsid keskkonnaministeeriumi nii palju lobistada, et see võttis nende alad nimekirjast välja.
Üks sellistest maalappidest asub Harjumaal Pakri poolsaarel, kuhu kütuseärimees Heiti Hääl kavandab äripartneritega praegu kümneid hektareid hõlmava LNG terminali rajamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.